Kaugtöötamine on viimastel aastatel tavapärasemaks muutunud, kuna epideemiast tingitud distantsi hoidmine nõudis kiiresti tõhusat töökorralduse ümberplaneerimist. Tulemuseks on pea 200 000 kaugtööd tegevat inimest üle Eesti, selgub statistikaameti värskest uuringust.
Kümme aastat varem olli Eestis kõigest 7,3 protsenti hõivatutest kaugtööl. Möödunud aastal oli see juba 28 protsenti ehk 181 600 inimest. Kaugtööd tegevaid naisi oli 2021. aastal 98 200 ja mehi 83 400.
Statistikaameti juhtivanalüütik Katriin Põlluääre sõnul lisandus aastaga enam kui 26 000 kaugtöötajat. Arvuline tipp saabus möödunud aasta esimeses kvartalis, mil distantsilt töötamise võimalust kasutas lausa 194 500 eestimaalast.
„Oma rolli mängis koroonaviiruse laialdane levik, mis muutis inimesed ettevaatlikuks ja suunas paljud kodukontoritesse. Koroona-aastad on näidanud, et paljudel juhtudel saab töö edukalt tehtud ükskõik millisest Eesti otsast või ka välismaalt. Sellest on saanud teatud mõttes uus normaalsus,“ ütles Põlluäär.
Allolevalt kaardilt on näha, et kõige suurem oli kaugtööd tegevate hõivatute osatähtsus Harjumaal, samuti tegi kaugtööd iga kolmas Tartumaal elav hõivatu. „Kõige vähem oli kaugtöö tegemine levinud Ida-Viru ja Võru maakondade inimeste seas, kus seda võimalust kasutas vaid 11 kuni 13 protsenti hõivatutest,“ lisas Põlluäär.
Kaugtöö on tulnud, et jääda
Kagu-Eesti kaugtöökeskuste võrgustiku Kupland projektijuhi Lisanna Elmi hinnangul on kaugtöö tulnud, et jääda. „Ehkki kagueestlased pole veel kõige aktiivsemad kaugtöötajad, siis eemalt töötamise sihtkohana on Kagu-Eesti väga hinnatud. Tore, et järjest rohkem eestimaalasi kaugtöö võimalust kasutavad ja tööandjad seda võimaldavad. Usun, et meil on võimalus maailmale näidata, kuidas kaugtöö ei pea jääma kellelegi kaugeks, vaid saab moel või teisel olla paindliku ja õnneliku elu osa,“ rääkis Elm.
Kõige suurem oli kaugtöö tegijate osatähtsus info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse tegevusaladel. Kõige väiksem aga arusaadavalt majutuse ja toitlustuse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning töötleva tööstuse valdkondades.
Kõige suurem võimalus kaugtööks on juhtidel ning kaugtööd ei saa mõistetavalt teha näiteks põllumehed ja teenindajad. Lisainfot ja statistikat leiab statistikaameti rakendusest: tooturg.stat.ee.
