Kuigi kevad hellitas meid juba suvesoojaga, on põhiline puhkuste hooaeg alles saabumas. Kuidas tööülesanded nii planeerida, et telefon igal puhkepäeval punane poleks ja tunneksid, et tööl kõik kontrolli all on.

Kuidas sel aastal targemalt puhata selgitab Elisa personaliüksuse juht Kaija Teemägi.

Puhkus on tööelu loomupärane osa

Kuigi võib tunduda, et puhkamine on midagi, mis algab siis, kui töö otsa saab, on see tegelikult iga inimese tööelu loomupärane osa – nagu ükskõik mis muu inimese ametiga seotud tegevus. Nii, nagu teeme tööasjades nädala- või kuuplaani, mõtleme läbi prioriteetsed või vähem olulised tegevused, võiks läheneda ka puhkamisele – teadlikult ja mõtestatult. Siin on mõned läbiproovitud praktikad, mida teha, et tööl targemalt oma puhkust planeerida.

1. Põhjalik ettevalmistus säästab puhkusele mineku ja tööle tuleku stressist

Kui puhkuseni on jäänud veel omajagu aega, umbes nädala-paar, hakka juba varakult hakata meenutama, mis osutus eelmisel korral komistuskiviks ja mida soovid sel korral teisiti teha. Kõige parem, kui need meenutused oleks kirjalikult talletatud. Kui aga mõtteid üles tähendatud pole, tee seda kindlasti sel aastal, pärast puhkust tööle naastes (sellest täpsemalt punktis „Puhkusetarkused kirja“). Ehk korralda mini-retro iseendaga.

Kui planeerimistöödega alustada tund enne viimase tööpäeva lõppu, on üsna tõenäoline, et midagi ununeb või jääb tegemata ning viimased minutid kuluvad stressitaseme kasvatamisele, mitte puhkuse meeleollu jõudmisele. Rahuliku südamega saab puhkama minna siis, kui on läbi mõeldud: mis on to-do-listis, kust leida vajalikud materjalid, kas kogu vajalikule infole pääsevad ka teised asjasse pühendatud inimesed ligi jne. 

2. Kes vastutab ja asendab?

Kuidas asendajate loogika välja töötatakse, on ettevõtteti erinev. Mõnes organisatsioonis leiab töötaja endale asendaja ise, teistes määrab vastutaja juht, kolmandas jagatakse ülesanded tiimi peale laiali jne. Esmatähtis on see, et tööle jääv kolleeg jõuaks end teemadega kurssi viia ja vajadusel lisaküsimusi küsida. Omavahel tasub läbi rääkida ka töölõigud, mis kannatavad mõne nädala oodata ega vaja ilmtingimata kohe ja nüüd tähelepanu ning missugused on need pakilised olukorrad, mil võib puhkajaga kontakteeruda ja mis kanaleid pidi seda teha võib. 

Kui töötajal endal asendajat leida ei õnnestu, tuleks tuge küsida juhilt, kellega koos läbi räägitakse, kes ja kuidas puhkaja äraoleku ajal panustab ja mil moel tegemist vajavad tööd kaetakse. Ka juhi huvi peab olema see, et tema inimesed oleksid puhanud, rahulolevad ja asjad laabuksid. Kolleegidele on hea oma puhkuse ajaks jätta tööde manuaal – ehk mida teha ühes või teises olukorras.

3. Targem enesejuhtimine – kokkulepped iseendaga

Mida paremini on sujunud ettevalmistusperiood, seda kergem on puhkuselainele saada. Nii ei kulu esimesed päevad nuputamisele, mis tehtud või tegemata. Kui plaan on asendaja(te)ga paigas, siis pea sellest ka ise kinni. Näiteks kui lepiti kokku, et puhkaja ei loe eemaloleku ajal e-kirju, siis ära hüppa ootamatult ühtegi meilivahetusse oma arvamusega sisse. See tekitab asjatut infomüra ning asendajas tunde, et tema otsuseid või samme ei usaldata. Nii väheneb ka tema motivatsiooni vastutust võtta. Usalda kolleegi ja anna talle vabamad käed ise otsustada ja tegutseda. On väga vähe ülesandeid, kus on vaid üks õige lahenduskäik.

4. Puhkusetarkused kirja

Kui leiad end puhkuselt tulles mõttelt, et midagi ei toiminud ja võiks teha järgmine kord teisiti, siis kirjuta need äratundmised kohe üles. Head õppetunnid võivad kiirelt ununeda, kui neid üles ei märgita. Nii leiad end tõenäoliselt üha uuesti täpipealt samadesse ämbritesse astumas. Seega analüüsi, mis läks hästi, millised olid väljakutsed, kas midagi ununes, kas oli puudujääke suhtluses või delegeerimises jne. Veel parem oleks, kui sellise tagasivaate saaks teha kogu tiimiga. Jagatud praktikad aitavad tööd kogu meeskonna lõikes paremini korraldada ja võib olla paneb kolleeg mõnest sinu juhtumisest midagi kõrva taha, mis ehk päästab ta puhkuse.

Nagu öeldud, on puhkamine tõsine asi ja sellesse tulebki suhtuda täie tõsidusega. Mida põhjalikum on tööalane ettevalmistus, puhkaja enesejuhtimisoskus ja koostöö meeskonnaga, seda rohkem jääb aega ka päriselt oma vaba aega nautida, mitte peas muremõtteid veeretada. Samuti tuleb vaim valmis sättida endal ka siis, kui oled ise kolleegi asendamas. Mida ise vajad selleks, et kolleeg saaks samuti täisväärtuslikku puhkust nautida? Jällegi aitab koostöö, kättesaadavad ühismaterjalid ja juhendid ning kokkulepetest kinnipidamine. Tarka puhkamist!