Puhkusejärgne sujuv tööle sisseelamine on pea sama oluline oskus, kui võime end täielikult välja lülitada. Ometi võib paljusid kimbutada juba mõne aja möödudes tunne, nagu polekski vahepeal puhatud – esimese töönädala finišisse jõutakse keel-vestil-tundega. Elisa personalivaldkonna juht Kaija Teemägi annab nõu, kuidas seda teadlikult vältida ja oma tööd targemalt teha.

Tööasju ei unustata ka puhkusel

Puhkajate seas on üsna levinud näpistada viimaste vabade päevade arvelt aega tulevastele tööasjadele. „Paljud loevad siis läbi vahepeal saabunud e-kirjad, justkui lootes nii saada paremat stardipositsiooni. Näiteks rahvusvahelise turu-uuringute firma GfK mõne aasta taguse uuringu järgi on inimeste seas väga levinud hirm, et  tööle naastes ootab neid eest mäekõrgune töökuhi. Seetõttu jäetakse lausa puhkusele minemata. Tervelt 43% küsitlusele vastanutest pelgab eesseisvat töödevirna ning enim on muretsejaid naiste seas,“  sõnas ta

Enamasti on stressi tekkepõhjuseks see, et puhkuselt naasmine pole enda jaoks teadlikult läbi mõeldud. „Kardetakse ülesannete laviini, mis hakkab esmaspäeva hommikul kell 9 langema. Seda saab aga vältida, kui võtta esimesel töönädalal (ja osati ka enne puhkusele minekut) ette mõned lihtsad sammud. Vastasel juhul on hingetõmbepausist üsna vähe kasu, kuna esimese nädala töömaraton võtab kiirelt tuurid üles ning päikese all või looduses täislaetud patareid hakkavad tühjenema.“ 

Selleks, et puhkusejärgset töönädalat targemalt alustada soovitab Kaija Teemägi järgmist:

Võta aega planeerimiseks

Puhkuselt naastes ei tasu kohe meeleheitlikult rööprähklema hakata, proovides kustutada äraoleku jooksul tekkinud „tulekahjusid“ ja lootes kaotatud aega tagasi teha. Sellele punktile on mõistlik mõelda tegelikult juba enne puhkuse algust. Planeeri esimeseks tööpäevaks oma kalendrisse aega tööülesannete kaardistamiseks, e-kirjadega tutvumiseks jne. Nii väldid, et keegi kogu aja koosolekutega täidab. Igaüks vastutab oma kalendri eest ise. Seega võikski esimeste päevade märksõnaks olla töö iseenda asjadega. Sea paika tööde järjekord, prioritiseeri jms. Heaks abimeheks võib olla Eisenhoweri maatriksi järgimine, mis aitab teemasid tähtsuse ja ajakriitilisuse järjekorda sättida.

Räägi juhi ja kolleegidega

Vii ka end kurssi sellega, mis vahepeal ettevõttes toimunud on. Olgu selleks siis 1:1 vestlused või kiired infovahetuskoosolekud juhi-kolleegiga. Formaate on erinevaid. Sellised jutuajamised aitavad oluliselt säästa nii sinu kui ka tiimikaaslaste aega ning vähendavad puhkusejärgse stressi tekkimist (mõtteid nagu: „nii palju on teha, kust ma pihta hakkan?“). 

Samuti võiksid kaaskolleegid töölenaasjasse suhtuda solidaarselt ning vältida olukordi, kus värskelt puhkuselt tulnud inimene kuhjatakse esimeste tundide jooksul üle hulga ülesannetega või küsimustetulvaga. Päev-paar sisseelamiseks on vajalik ning ka teiste töötajate suhtes viisakas.

Ära tegele juba lahenduse saanud töödega

Analüüsi, mis on sinu puhkuse ajal lahenduse leidnud, millised tööd vajavad kiiret tähelepanu ning mis ülesanded pole nii pakilised. Need teemad, mis on juba varem tulemuseni jõudnud, lükka enda laualt maha. Ära võta neid uuesti ette, proovides uut lahendust leida. Keskendu sellele, mis vajab edasist tähelepanu. 

Pane kirja puhkuseõppetunnid

Kui leiad end mõttelt, et „seda või teist teen küll järgmise puhkuse ajal muudmoodi“, siis kirjuta need tõdemused kohe üles. Head õppetunnid võivad kiirelt ununeda, kui neid üles ei tähendata või analüüsita. Nii võid end leida järgmisel korral täpselt samades ämbrites kolistamast. Seega analüüsi: mis läks hästi, millised olid peamised väljakutsed, kas midagi puhkuse-eelselt ununes; kas oli puudujääke kommunikatsioonis või delegeerimises jne. Vaata oma märkmed enne uut puhkust kindlasti üle. 

Neid samme järgides saad rahulikuma südamega puhata ning teed kõik endast oleneva, et uue tööperioodi alguses ja ka edaspidi püsiksid energiatase ja motivatsioon kõrgel. Nii jääb aega keskenduda olulistele tegevustele, mitte asjatule muretsemisele, mis stressitaset kergitab.