Statistikaameti värske tööturu kiirstatistika näitab, et maikuus sõlmiti uusi töölepinguid rohkem kui neid lõpetati. Koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus.
Statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu selgitas, et tööturg ei olnud siiski nii aktiivne kui eelmisel aastal samal ajal. „Töötajate arv suurenes hooajaliselt põllumajanduse, ehituse ning majutuse ja toitlustuse aladel. Samuti on näha töösuhete arvu kasvu avaliku halduse alal, mis on eelkõige seotud valimiskomisjonide tööga,“ ütles ta.
Soe maikuu mõjutas eriliselt töötajate arvu kasvu majutuse ja toitlustuse tegevusaladel. Töötajaid oli seal pea 30 000, millest suurima osa moodustas toidu ja joogi serveerimine. „Viimati nägime maikuus nii suuri töötajate arve aastal 2019 enne suuri kriise,“ sõnas Rootalu ja lisas, et toitlustuse tegevusalal lisandus tööturule eelkõige nooremaid töötajaid vanuses 18-24 aastat.
Töötajate arvu vähenemist on aga märgata info ja side tegevusalal. Ka sellel tegevusalal on suuremad muutused toimunud noorte vanusegruppides. Alla 18–29-aastaseid töötab programmeerimise valdkonnas vähem kui eelmisel aastal. Kui 2022. aasta mais tegeles programmeerimisega 6000 alla 18–29-aastast noort, siis sel aastal tuhande võrra vähem. „Tundub, et vaatamata tööjõupuudusele on noortel programmeerijatel IT-valdkonnas järjest raskem jalga ukse vahele saada,“ tõdes ta.
Rootalu selgitas, et nii majutuse ja toitlustuse kui ka info ja side puhul on näha, et 2019. aastal olid mõlemad tegevusalad töösuhete arvu poolest ühisel stardijoonel. 2019. aasta maikuu seisuga oli majutuses ja toitlustuses 31 000 töösuhet ning infos ja sides 30 000.
„Edasi liikusid tegevusalad vastassuundades: majutuses ja toitlustuses vähenes töösuhete arv 2021 aastal koroonakriisiga seoses 23 000-ni. Peale seda hakkas töötajate arv jälle tasapisi tõusma. Info ja side tegevusala töösuhete arv hakkas aga 2021. aastal tõusma ning jõudis aastaks 2023 ligi 37 000ni. Viimasel aastal on seal töötajate arv aga langenud,“ täpsustas ta.
