Uudis

Eesti aegade esimesed annetamistalgud olid üliedukad. Keda toetati enim?

Vähiravifond Kingitud Elu oli üks organisatsioone, mis kaasas annetamistalgutega üle 3000 euro.Foto: Scanpix

Detsembri alguses toimusid Eesti esimesed annetamistalgud, mis osutusid igati edukaks ning populaarseks. Üritus jätkub ka tulevastel aastatel.

Üle Eesti toimus 111 kampaaniat ja üritust. Talgutel osalenud vabaühendustele annetati üle 124 000 euro, mis sisaldab Swedbanki poolt “Ma armastan aidata” keskkonnas kahekordistatud annetusi, võttis asja kokku vabaühenduste liidus liikmete ja võrgustikuga tegelev Helen Talalaev.

“Esimeste talgute kohta märkimisväärne rahasumma on rõõmustav, kuid lisaväärtuse annavad päevale talgujuhtide jagatud positiivsed emotsioonid. Paljud tõid välja uute annetajate leidmist ning rõõmsaid taaskohtumisi poolehoidjatega,” rääkis ta Geeniusele.

Mitmel puhul leidsid aga vabaühendused esmakordse annetuste küsimisega kindlust, et nende eesmärk kõnetab inimesi, kes tahavad ka oma toetusega õla alla panna. “Edukad olid eelkõige need talgukorraldajad, kes toetajatega avatult ja aktiivselt suhtlesid,” ütles Talalaev.

Oksjonitest kontsertide ja kampaaniateni

Annetuste kogumiseks toimus talgupäeval Talalaeva sõnul oksjoneid, laatu, kontserte, sotsiaalmeedia- ja tänavakampaaniaid. “See andis igale inimesele võimaluse leida endale sobiv algatus, annetuse summa ja annetamise viis,” märkis ta.

Üle 3000 euro annetusi kogusid annetamistalgutel näiteks Eestimaa Sünnitusmajade Toetusfond, Heategevusfond Minu Unistuste Päev, Heateo SA, Vähiravifond Kingitud Elu, Kiusamisvaba Kool ja Laste ja Noorte Kriisiprogramm.

Veel kogusid üle 3000 euro Nähtamatud Loomad, Eesti LGBT Ühing, Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu, Varjupaikade MTÜ ja Eesti Seksuaaltervise Liit.

Tuleb ka järgmisel aastal

Talalaev lubas, et annetamistalgutest saab iga-aastane traditsioon, millega vabaühendused jätkavad järgmisel sügisel. “Ka talgukorraldajad on öelnud, et nad soovivad järgmisel aastal uuesti osaleda,” lisas ta.

Annetamisele aitab  tema sõnul kaasa see, kui vabaühendused oma annetajatega aktiivselt suhtlevad ja selgitavad, kui palju kasulikku nende annetused on aidanud ära teha.

“Samuti on vaja annetamisest rohkem rääkida. Eesti inimesed on pigem tagasihoidlikud ega taha sellest, et nad annetavad, eriti kõnelda,” rääkis Talalaev.

Annetamistalgutel pöörati tähelepanu ka sellele, et inimesed lähedastele, sõpradele ja tuttavatele räägiksid, kellele ja miks nad annetavad ja kutsuks neidki üles head tegema.

“Hoiakute muutmine võtab aega, kuid annetamise statistika näitab, et nii annetajate arv kui annetuste kogusumma Eestis igal aastal kasvab,” ütles Talalaev.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.