Eesti Panga president Madis Müller kirjutas tänases Eesti Panga blogis miks intressi tõstmine on vajalik, et hinnatõusu leevendada ning kas plaan on intresse tõsta veelgi.

Mülleri sõnul ei ole euroala majanduse väljavaade ei ole paranenud ning eeldatavasti võtab hinnatõusu aeglustumine keskpanga eesmärgiks oleva 2 protsendini aega veel paar aastat. Euroopa Keskpanga nõukogus otsustati intressimäärasid tõsta seegi kord 0,75 protsendi võrra, mis oli kooskõlas finantsturgudel oodatuga.

“Gaasi ja veel mõne toorme hind on viimasel ajal küll märkimisväärselt odavnenud, kuid meil pole alust loota, et tegemist on püsiva olukorraga. Alusinflatsioon, mis jätab hinnatõusuarvestusest kõrvale väga kõikuvad energia- ja toiduhinnad, kerkis septembriks 4,8 protsendini. See viitab euroalal tugevale survele hinnatõusu jätkumiseks,” räägib Müller.

Hinnatõusu tõttu peab Müller euroala majanduse väljavaadet järgmisteks aastateks keeruliseks. “Kuigi tööpuudus on euroalal püsivalt madal ja inimeste sissetulekute kasv ajaloolises võrdluses pigem kiire, jääb see alla hinnatõusu tempole ja on kahandanud tarbijate kindlustunde euroalal rekordmadalale,” toob Müller välja.

Miks keskpank inimeste elu intressitõusuga veel keerulisemaks teeb?

Perede ja ettevõtete majanduslikku seisu pitsitab hinnatõus ja juba tõstetud intresid niigi, kuid Eesti Panga president selgitab, et intressimäärade tõstmine vähendab üldist majandusaktiivsust ja seeläbi surveid hindade tõusuks.

“Keskpangal on valida kahe halva vahel. Seejuures on pikaajaliselt kõrgel hinnatõusul selgelt halvemad tagajärjed kui lühiajalisemal valul järsult kerkivatest intressimääradest. Olukord on sarnane sellega, kui haiguse tõttu on enesetunne juba niigi halb ja arst kirjutab selle raviks välja ebameeldivalt kibeda rohu. Mõistlikum on ikkagi see rohi sisse võtta, sest vastasel juhul ei pruugi haigus taanduda,” lõi Müller paraleeli ja lisas, et sama meetodeid kasutab praegu keskpank oma otsuste langetamisel.

“Kui praegu intressimäärade tõstmisega viivitada, suureneb tõenäosus, et hinnatõus jääb liiga kiireks palju pikema aja jooksul. Sellel on aga veelgi kallim hind inimeste ostujõu, töökohtade ja üldise majandusolukorra vaatenurgast. Ning paratamatult tooks pikka aega püsiv kiire hinnatõus lõpuks kaasa vajaduse hoida intressimäärasid kõrgena ka vastavalt pika aja jooksul,” sõnas Müller.

Viimane aasta on valus olnud

Müller toob välja, et muutuvatele oludele kiire reageerimine on olnud Eesti ettevõtjate üheks edu võtmeks, kuid viimane aasta on aga olnud meile üsna valus. “Esiteks on elektri ja gaasi kallinemine väljendunud Eestis inimeste suuremates kodukulude arvetes palju kiiremini kui teistes riikides, mis on üks selgitus meie väga kiirele tarbijahindade tõusule. Samal ajal on euroalal vähe riike, kus sisuliselt kõik eluasemelaenud on n-ö ujuva intressimääraga ehk seotud euribori tasemega. See tähendab, et nii hindade kui ka intressimäärade tõusu tajuvad Eesti inimesed eriti kiiresti ja vahetult,” selgitab Müller. Küll aga samasuguse paindlikkuse positiivset poolt tajumeuuesti, kui hinnatõus aeglustub ja intressimäärad on langusfaasis. Siis on Eesti tarbijad ja laenuvõtjad on jällegi suuremate võitjate poolel.

Keskpangas võrraldakse Mülleri sõnul Eesti majanduses toimuvat teiste riikidega, mis hetkel kõige meeldivam ei ole, kuid euroala liikmelisus pakub meile keerulistel aegadel just suurt tuge. “Oleme siiski väga kaugel sellest, mida laenuvõtjad peavad maksma väljaspool euroala olevates iseseisva rahapoliitikaga Euroopa riikides. Näiteks on Tšehhi, Ungari, Poola ja Rumeenia keskpangad viimase aasta jooksul tõstnud intressimäärad enam kui 6 protsendini, Ungaris isegi 13 protsendini,” võrdleb Müller.

“Küll on aga ette vaadates üsna selge, et intressimäärade tõus ka euroalal veel lähiajal jätkub,” hoiatab müller. Intressid on tema sõnul veel madalad ja ei mõju majandusaktiivsusele hinnatõusu piiravalt. Mülleri sõnul on asjaolusid, mis rahapoliitilisi otsuseid mõjutavad on mitmeid, kuid see ongi ühe vastutustundliku keskpanga roll.