Jaanuaris tõusid tarbijahinnad statistikaameti andmetel aastaga 18,6 protsenti. Jaanuari hinnakasv kajastab valdavalt eelmise aasta esimeses pooles toimunud hindade hüppelist tõusu, alates mullu augustist on tarbijakorvi hinnatase püsinud enam-vähem muutumatuna, kirjutab Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.
Toiduainete aastane hinnakasv ulatus jaanuaris 24 protsendini. Uusi hinnasurveid põhjustas lihatoodete kallinemine, aga ka alkoholi soodusmüükide lõppemine.
Toiduhindade langustrend võib olla käeulatuses, sest mitmete põllumajandustoormete, sealhulgas teraviljade, või ja piimapulbri hinnad on Euroopa turul rekordiliselt tasemelt taandunud. Kuna soodsamate toormehindade ülekandumine tarbijahindadesse võtab aega, siis kallineb toidukorv keskmiselt tänavu umbes kümnendiku võrra.
Energiahinnad olid jaanuaris aastatagusega võrreldes 33 protsenti kallimad, seda isegi hoolimata riigipoolsetest hüvitistest, mis hoidsid hinnakasvu tagasi. Kuna nii elektri kui ka gaasi turuhinnad on viimastel kuudel langenud, siis on kompensatsiooni vajadus vähenenud ning ühtlasi ka edasine kulusurve riigieelarvele.
Püsivama iseloomuga osa hinnatõusust ehk alusinflatsioon (hinnatõus, millest on välja jäetud toit ja energia) ei näita veel selgeid vaibumise märke. Rõiva- ja jalatsikaubanduses olid allahindlused tänavu väiksemad kui eelmisel aastal. Teenuste hulgas on hindu tõstnud sideteenuste pakkujad.
Üldine nõudlussurve hindadele on nõrgenemas seetõttu, et majapidamised jätkavad tarbimiskulutuste piiramist. Hinnatõusu järkjärguline alanemine lähikuudel jätkub ning aasta keskmine hinnakasv ulatub Eesti Panga prognoosis tänavu 9,3 protsendini.
