Eesti Pank tellis äsja Slovakkia rahapajast 10 miljonit ühesendist, et katta lähiajal kaupluste nõudlus vahetusraha järgi.
Kuna viiesendised ja suuremad mündid ringlevad aktiivsemalt, siis vajadust neid igal aastal juurde tellida ei ole. Uusi ühe- ja kahesendiseid toodetakse Eesti jaoks aga igal aastal keskmiselt kahe veoautokoorma jagu, sest inimesed saavad neid küll kassast vahetusrahana tagasi, kuid kasutavad neid maksmisel väga vähe.
Kas väikeseid sente on nii palju vaja?
Keskpank on algatanud ka arutelu 1- ja 2sendiste müntide ringluse piiramise ja ümardamisreeglite rakendamise teemal. Üksiku toote või teenuse hinda ettepaneku kohaselt ei ümardataks, vaid ümardamisele läheks ainult ostu lõpphind kassas ning seejuures vaid sularahas tasutud ostud.
Keskpanga ettepaneku järgi ümardataks üles- või allapoole lähima 5 sendini. Teiste riikide kogemused näitavad, et niimoodi hinnad kokkuvõttes ei tõuseks, kuid see vähendaks oluliselt 1- ja 2sendiste kasutamist. Eelmisel aastal läbi viidud Eurobaromeetri küsitluse järgi toetab ümardamisreegli rakendamist 71 protsenti Eesti tarbijatest.
