Investeerimisega alustades tehakse sageli vähemriskantseid valikuid, nagu näiteks säästude paigutamine hoiusele või kolmandasse pensionisambasse. Millal ja kas ühte neist eelistada ning millised on pensionifondi ja hoiuse peamised erinevused, selgitab Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson.
Mis on investeerimise eesmärk?
Kuivõrd investeerimine saab alguse eesmärgi püstitamisest, on ka kolmas sammas ja hoius mõeldud teenima erinevaid eesmärke. “Kui pensionifondi puhul räägime pikaajalisest investeerimisest ja pensionipõlve kindlustamisest, siis hoiuse mõte on ennekõike mõeldud lühemaks ajaperioodiks või kindlaks tähtajaks raha kogumine,” ütles Madisson.
Samuti tuleb hoiuse puhul tähele panna, et enamasti on hoiusel fikseeritud intress – see tähendab, et investor teab juba alguses, millal ja missuguses summas hoiustatud raha koos kogunenud intressidega kätte saadakse. “Hoiuse puhul on lihtsamalt öeldes tegemist panga poolt tehtud ettepanekuga raha hoiustamiseks, millega pank maksab hoiustajale hoiuse eest pakutud intressi. Hoiuse intressid on sageli eri tähtaegade lõikes erinevad,” rääkis fondijuht.
Investeerimise tulem sõltub erinevatest faktoritest
Pensionifondidesse investeerides kajastub investeerimise tulem pensionifondi osaku hinnas, mis muutub pidevalt ning see kujuneb peamiselt pensionifondi investeeringute väärtuse muutuse ja jooksvate kulude alusel. “Kuna investeerimisperiood on pensionifondi puhul võrreldes hoiustega pikem, võimaldab see teha kõrgema oodatava tootlusega investeeringuid,” märkis Madisson.
Vabatahtlikku pensionifondi on otstarbekas paigutada kuni 6000 eurot aastas või kuni 15 protsenti maksustavast aastatulust, sest selle summa pealt saab tulumaksutagastuse riigilt. Pangas tähtajalise hoiuse avamine on väga lihtne ning tihtipeale on see tasuta. Samuti on kliendil võimalik sõlmida hoiuse leping automaatse pikenemisega.
Pangas avatud hoiustele on tagatisfond garanteeritud
Kolmandasse pensionisambasse paigutatud rahale pole küll riiklikku garantiid, kuid pensionifondide tegevusele on seatud kõrged nõudmised fondi varade juhtimisele ja riskide haldamisele, kehtestatud investeerimispiirangud, osakuomanikke tuleb asjakohaselt teavitada ja õiglaselt kohelda.
“Pensionifondide kasuks räägib kõrgetasemeline riskihajutus ja pikaajaliselt kõrgem oodatav tootlus võrreldes hoiustega ning samuti paindlikkus – igaüks saab valida enda vanusele ja riskitasemele sobiva pensionifondi,” märkis Madisson.
“Kui hoiustada raha muudes finantsasutustes, siis selliste asutuste pankroti korral võivad investorit varitseda suuremad ohud,” rõhutas Madisson. “Kuivõrd hoiustele on kuni 100 000 euro ulatuses riigi poolt antud garantii, on see ka üks põhjustest, miks hoiuse avamine pangas nii populaarne on ning miks sobib just hoius hästi investeerimisega alustamiseks,” sõnas ta.
Kokkuvõttes pole Madissoni sõnul investoril vaja ilmtingimata valida hoiuse või kolmanda pensionisamba vahel. “Portfelli tasakaalustamiseks on erinevaid võimalusi: investor võib ühe osa varast paigutada kolmandasse sambasse, teise aktsiaturgudele, kolmanda hoiusesse ning saada just talle vajaliku hajutatuse. Seega võivad hoius ja kolmas sammas eksisteerida üheaegselt – kõik sõltub investori eesmärgist ja riskiprofiilist,” ütles ta.
