Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits leiab, et kuigi eelmise aasta teise pensionisamba muudatustega on pensionisüsteem poolik, siis tundub teise ja kolmanda samba ühendamine veelgi ebastabiilsem variant ning Eesti pensionisüsteemi parandamiseks on arvatavasti vajalik mõne uue läbimõeldud lahenduse loomine.
2021. aasta alguses jõustunud muudatusega muutus kohustuslik kogumispension ehk teine sammas poolkohustuslikuks, millega on teine sammas muutunud tulumaksusoodustusega ja esimese samba arvelt terve eluea jooksul kasutatavaks puhvriks, selgitas Piirits Arenguseire Keskuse blogis. “Võimalust pensioniks kogutud raha välja võtta on praeguseks kasutanud 200 000 inimest ja välja pensionivarasid on välja makstud 1,5 miljardi euro ulatuses,” märkis ta.
Piiritsa sõnul oli kolmesambalise pensionisüsteemi loomisel igal sambal kindel eesmärk. “Esimene ja teine sammas oleks pidanud tagama pensionieas esmase sissetuleku ja kolmas sammas täiendava sissetuleku. Muudetud pensionisüsteemis need eesmärgid enam ei toimi – kui kolme jalaga tarbureti ühelt jalalt pool ära võtta, siis kokkuvõttes ei kannata sellel enam istuda,” nentis ta.
Eraldi sammastel pole enam mõtet
Märtsis toimunud Arenguseire Keskuse veebiseminaril pakuti ühe ideena välja teise ja kolmanda samba liitmine, sest enam ei igal osal eraldiseisvat eesmärki, tõi Piirits välja. Sellise süsteemi eeliseks peaks olema selgus, lihtsus ja paindlikkus.
“Teise ja kolmanda samba omavaheline liitmine eeldab sissemaksete, fondide valimise, maksustamise ja muude detailsete tingimuste muutmist. Teise sambasse läheb kindel protsent palgast, 2 protsenti, ja lisaks 4 protsenti ka sotsiaalmaksust ehk esimese samba kindlustusosaku arvelt. Kolmandas sambas saab inimene teha sissemakseid nii palju kui soovib, aga tulumaksutagastust saab sissemaksetelt arvestada 15 protsendi brutopalga ulatuses, maksimaalselt 6000 eurot,” kirjeldas ekspert.
Ta märkis, et väljamaksete maksustamisel ühtlustati küll 2021. aastal teise ja kolmanda samba uutel liitujatel soodsama tulumaksu vanust – viis aastat enne pensioniiga on tulumaksukohustus kogu summa väljavõtmisel 10 protsenti –, aga kolmanda sambaga varem liitunutel on vanusepiir ikkagi 55, millal saab madalama tulumaksukohustusega kogu summa välja võtta.
“Omaette küsimus on, mis saab nendega ühendatud kogumissambas, kes võtavad kogutu välja – kas nad ei saa 10 aastat sissemakseid teha nagu praegu teisel sambal või jätkaku kohe samal kuul. Mis saaks siis kolmanda samba kindlustuslepingutega? Selliseid esmapilgul väikseid otsustuskohti on veel palju, aga mis lõpuks määravad liitmise otstarbekuse,” osutas Piirits.
Kas sammaste liitmine oleks lõpuks hea lahendus?
Ühelt poolt tundub teise ja kolmanda samba liitmisel tekkiv süsteem tema sõnul lihtsam, teisalt pandaks ühte sambasse kokku olemuselt kaks erineva eesmärgiga ja toimimismehhanismiga sammast.
Teoreetiliselt võib luua sammaste kokkupanek ka mastaabisäästu – 42 pensionifondi asemel oleks edaspidi 26 pensionifondi, mille tulemusel võiks väheneda haldustasud. Samas 2022. aasta juuli esimese poole seisuga oli teise samba fondide maht ligikaudu 4 miljardit ja kolmanda samba fondide maht 370 miljonit eurot, seega moodustavad kolmanda samba fondid 9 protsenti kogumispensionide mahust, mis olulist mastaabisäästu ei tõota tuua, nentis ta.
Kogumispensionide liitmise juures on Piiritsa vaates olulisim kriteerium, kas sellisel juhul kogutaks pensionieaks enam. “Kuigi kõik oleneb liidetud sammaste detailidest, aga võib arvata, et suures pildis see kogumist ei suurenda,” tõdes ta.
“Kuigi viimase teise samba muudatustega on pensionisüsteem poolik, siis jääda kahe jalaga toolile lootma –ühendada kogumispensionid –, tundub veelgi ebastabiilsem jalgealune. Soovides parandada Eesti pensionisüsteemi, on vajalik kõikide sammaste eesmärgid korraga üle arutada ja luua pikaajaliselt toimiv lahendus, mis arvatavasti tähendab mõne uue läbimõeldud lahenduse loomist,” võttis Piirits kokku.
