Rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch Ratings leiab värskes raportis, et sõda Ukrainas ning sanktsioonid Venemaa ja Valgevene vastu süvendavad niigi kõrget inflatsiooni Balti riikides.
Eurostati veebruarikuu andmetel oli aastane inflatsioon Leedus koguni 14 protsenti, Eestis 11,6 protsenti ning Lätis 8,8 protsenti.
Inflatsioon on süvenenud ennekõike nafta ja maagaasi järsult kõrgemate hindade, eratarbimise langemise ja kasvuväljavaadete nõrgenemise kaudu, selgub raportist.
Leedu on seejuures eriti avatud rahvusvahelisele energiahindade kõikumisele, sest import moodustab kolmveerandi Leedu energiavarustusest. Eesti impordib samas 11 protsenti energiast, seda tänu kodumaisele põlevkivitööstusele. Eesti on ka Balti riikidest kõige vähem sõltuv energia impordist.
Venemaa on olnud aga Baltikumi jaoks oluline maagaasi tarnija, andes 2020. aastal 100 protsenti maagaasi impordist Lätis, 46 protsenti Eestis ja 42 protsenti Leedus.
Muude energiatoormete osas on sõda suurendanud ebakindlust puiduhakke ja graanulite tarnega Valgevenest. Valgevene on olnud suurim biomassi eksportija Baltikumi. Nõudlus biokütuste järele on seejuures Baltimaades kasvanud, kuna küttesüsteemid on läinud üle gaasilt biomassile.
Raport toob ka välja, et kaubandusšokki piirab reekspordi suur osakaal Baltikumi ekspordis Venemaale, mis on alates 2014. aastast langenud. Ehkki palgakasv Balti riikides püsib tugev, kompenseerib see vaid osaliselt kõrgemate energia- ja toiduainehindade mõju tarbimisele.
Euoopa Keskpanga vaated
Euroalal ei ole Ukraina sõjast tingitud raskuste kiuste märke majanduslikust stagnatsioonist, ütles esmaspäeval Euroopa Keskpanga (ECB) juht Christine Lagarde. Majanduslik stagnatsioon tähendab laias laastus edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist.
Vene-Ukraina konflikt viis lakke juba niigi kõrged energiahinnad ja ähvardab süvendada globaalseid varustushäireid, mistõttu kardetakse, et riigid võivad olla silmitsi stagflatsiooniga ehk perioodiga, mil hinnakasv on kiire, kuid majanduskasv nõrk.
“Me ei näe praegu stagnatsiooni märke,” ütles Lagarde mõttekoja Institut Montaigne korraldatud konverentsil Pariisis ning lisas, et hetkeseisuga ei nähta seda ka 2024. aastani.
Maailmamajandus oli taastumas koroonaviiruse pandeemiast, kui Venemaa 24. veebruaril Ukrainasse tungis, mistõttu ECB langetas majanduskasvu prognoosi ja tõsteti inflatsiooniprognoosi.
Inflatsiooni- ja baasintressimäära prognoos
10. märtsil avaldati uus majandusprognoos Eesti Keskpanga (EKP) poolt, kus oli tugevalt korrigeeritud nii majanduskasvu kui inflatsiooniprognoosi. Nende sõnul võtab märtsikuise prognoosi kohaselt inflatsiooni taastumine aega 2024. aastani.
“Inflatsioon võib lähiajal tunduvalt hoogustuda, kuid peaks siiski kõigi stsenaariumite kohaselt vähehaaval aeglustuma ning stabiliseeruma 2024. aastal ligikaudu 2% tasemel,” seisis EKP pressiteates.
Baasintressimäärasid ei soovita enne korrigeerida, kuni inflatsioonimäär on jõudnud ettevaateperioodi jooksul kahe protsendini, ning eeldus on, et see prognoosi kohaselt võib ka nii minna. Kodumajapidamiste hüpoteeklaenude intressimäärad püsivad rekordiliselt madalal tasemel, kuigi laenamise püsivõimaluse intressimäärana otsustati jätta 0,25 protsenti.
Hinnatõusu pidurdumist hetkel ei nähta, kuna sõjategevuse mõju majandusele alles ilmneb. Energiahinnad jätkuvalt on kasvus ning teatud kaupade puudus, nagu seda on väetis, tõstab ka toidukaupade hindu.
“Kui hinnasurve tõttu kujuneb palgakasv oodatust suuremaks või kui avaldub püsivalt negatiivne pakkumispoolne mõju, võib ka inflatsioon kujuneda keskpikas perspektiivis hoogsamaks,” prgnoosis märtsi algul EKP.
