Paki või kirja saamisel on tavapärane, et kuller küsib vastuvõtmise kohta allkirja. Tihti antakse saajale pihuarvuti, kuhu pliiatsiga allkirja üles märkida saab.

Vandeadvokaat Kaupo Lepasepp nentis Digigeeniuses ilmunud loos aga, et siin võivad olla õiguslikud probleemid – tahvelarvutile pandud allkirja puhul ei ole tegemist kvalifitseeritud elektroonilise allkirjaga, nagu näiteks ID-kaardiga antud digiallkirja puhul.

“Peamiseks probleemiks on siin see, et kui elektroonilist allkirja tõendab digitaalne ahel ja paberallkirjale saab teha ekspertiisi, siis tahvelarvutiekraanile tehtud kritselduse seostamiseks kindla isikuga ei ole selget viisi. Igapäevaste kullerteenuste puhul see oma otstarvet täidab, aga kui tarnite teemante, tasub ekraanile tehtud konksu asemel formaalsemad dokumendid teha,” märkis Lepasepp.

Miks üldse allkirju kogutakse?

Uurisime logistikafirmadelt järgi, kuidas asjaga on, kas probleem võib ka reaalselt tekkida – ning miks üleüldse allkirju kogutakse.

“Kullerteenuse puhul ei ole eesmärgiks saada kauba üleandmisel kvalifitseeritud elektrooniline allkiri, vaid fikseerida kauba üle andmise ja vastu võtmise moment. Lisaks allkirjale kirjutatakse ka juurde vastuvõtja nimi ja kellaaeg,” rääkis DHL Expressi Eesti üksuse juht Kristina Laaneots.

Tasub veel teada, et kaup antakse üle saaja aadressil asuvale vastu võtvale isikule – näiteks ettevõtte vastuvõtulaua töötajale. “Teemantide ja veel mõningate esemete saatmisel kullerteenust  ei kasutata ega pakuta, sest need kuuluvad keelatud kaupade nimekirja,” märkis ta veel.

Praktikas pole allkirjade kogumine seega probleem ja globaalsel ettevõttel on kasutusel globaalsed lahendused ka allkirjade kogumisel, sest oleks mõeldamatu hallata ca 230 riigi igat erinevat “allkirja” lahendust, ütles DHL Expressi Eesti üksuse juht.

Päris allkirja on ka vaja

Samas nentis Omniva meediasuhete juht Mattias Kaiv, et teatud teenuste osutamisel – näiteks dokumenditagastusteenus või väärt- ja tähtsaadetiste kättetoimetamine, on vajalik ja nõutud ikkagi kullersaadetise kättesaamisel allkiri, mitte allkirja kujutis pihuarvutisse.

“Seega ei ole Omniva olnud ka varasemalt seisukohal, et pihuarvutisse kliendi poolt antud allkirjakujutis oleks võrdsustatud digitaalse allkirjaga või niinimetatud paberallkirjaga,” rõhutas Kaiv.

Pihuarvutisse antud allkirjakujutis on aga tema sõnul ennekõike vajalik selleks, et oleks ka hiljem võimalik tuvastada saadetise üleandmise fakt. Senini ei ole Omnival allkirjade tõendamisega probleeme esile kerkinud.

Kirjade puhul, mis nõuavad kättetoimetamisel allkirja, on riiklik postifirma juba vastavad lahendused klientidele välja töötanud digitaalse allkirjastamise võimalusena. “Kaalume digiallkirja kasutusele võtmist ka kullersaadetiste puhul, kuid hetkel selline arendus veel töös pole,” ütles Kaiv.