Seda, et inimese parim sõber on koer, teavad kõik. Saba liputavate karvaste sõprade kulude üle aga tavaliselt suurt arvestust ei peeta. Kui mõni koera võtmist kaaluv sõber summa kohta küsibki, vastatakse, et tähtis on ju hoopis see, kui palju rõõmu koer perele toob, mitte tema mänguasjade maksumus.

Geenius palus aga koeraomanikel igakuised kulutused kokku arvutada, mõistmaks lemmiklooma reaalset mõju inimese rahakotile.

Väike koer ei tähenda väikest kulu

Laialdaselt levinud arusaam on, et väiksema koera puhul on ka temaga seotud kulud madalamad. Kahjuks või õnneks ei pea see aga paika, sest koera eripärad ja vajadused ei piiritle üldjuhul spetsiifiliselt vaid tema suurusega.

Täpselt nagu mõni väiksem koer võib külma ilma puhul vajada koertele mõeldud riideid (mis muide on tihti sarnases hinnaklassis inimeste jakkidega), võib ka suurem koer tervislikel põhjustel vajada näiteks kummikuid või talvejopet.

Võrdleme näiteks neid kaht ülaltoodud pildil olevat koera, Bertha on suure koera kaaluklassis ning Marcus nii-öelda väikese koera kategooria esindaja. Kuigi kaaluvahe on koertel enam kui kahekordne, on nendele igakuiselt kuluv summa täpselt sarnane – mõlemale koerale kulub igakuiselt 100 eurot.

Küll aga ei käi kumbki koertest hetkel üheski treeningus, mis ajaks omanike sõnul kulud kõrgemaks. Samuti on hetkel õnnestunud pääseda suurtest arvetest loomaarsti juures. Kutsika vanuses Bertha omanik tunnistab, et ühe lisakuluna võiks ta ilmselt tuua välja veel ka Bertha poolt hävitatud kingade ja raamatute asendamise.

Sama koer, erinev kulu

Teine levinud arusaam on, et kui koerad on sarnased, siis on seda ka nende kulud. Ka see ei pea tihti paika. Näiteks söövad ühe ja sama tõu esindajad küll üsna sarnases koguses toitu, aga võivad seejuures vajada väga erinevas hinnaklassis tooteid. Mõni koer võib uue mänguasja hävitada minutitega, kui teisel jagub sellest rõõmu aastateks.

Veidi erinevast välimusest olenemata on need kaks ülatoodud pildil olevat koera sama tõu esindajad. Nii Nacho kui Loki tõunimetuseks on Welsh Corgi Pembroke, kes on muide kuulsaks saanud Inglise kuninganna Elizabeth II lemmikkoertena.

Kuigi tegu on samast tõust koertega, kelle elustiil, vanus ja kaal on üsna sarnased, erinevad nende igakuised kulutused mitmekordselt. Nacho omanikel kulub iga kuu toidu, treeningute ja mänguasjade peale keskmiselt 50 eurot, Loki omanikel aga 150 eurot. Loki omaniku sõnul ei ole selle summa sisse arvestatud kütusekulu, mis ainult koera trennide tõttu kaugele metsa või treeningplatsile sõitmiseks kulub.

500 eurot ühe näituse eest

Väga palju mõjutab kulutuste summat ka see, kas koeraga osaletakse näitustel, käiakse koolitustel või hoopis kontoris. Kui omanik alustab tööpäeva suure kohvitassiga, siis kontorikoer Ella esimeseks hommikuseks ülesandeks on alati ühe kuivatatud seakõrva põhjalik läbitöötlemine.

Üks kuivatatud seakõrv maksab loomapoodides aga keskmiselt 2€, mis teeb puhtalt snäkkidele igakuiseks kulutuseks 60€. Ella omanik tunnistab, et sellele lisandub veel umbes 100 euro eest kuivtoitu ning mõnekümne euro eest maiuseid treeninguteks, mis tähendab, et igal kuul söödab ta koerale sisse 200 eurot.

Lisaks toidule on üheks suureks kuluallikaks koerte puhul ka erinevad treeningud. Näiteks Ella puhul kulub igakuiselt koera treenimiseks veel täiendavalt 100 eurot. Kuigi selline kulutus võib tunduda ebavajalik, tuleb endale aru anda, et on koerale parem ning enda rahakotile pikas perspektiivis odavam kulutada aega ja raha koera treenimiseks ja koolitamiseks, kui tegeleda stressis või igavleva lemmiku poolt hävitatud mööbli ja riideesemete asendamisega.

Kui pereliikmeks on valitud tõukoer, siis lisanduvad ülaltoodule tihti ka näitusekulud. Ühel näitusel osalemise kulud võivad lihtsasti ületada mõne teise koera terve kuu kulutuste summa. Keskmist näituse kulu on raske määrata, kuna see sõltub mitmetest eri detailidest.

Kui näiteks viimati Eestis aset leidnud näitusel osalemise kogukulu oli umbes 40 eurot koos registreerimistasu ning kütusekuluga, siis Leedus suurel rahvusvahelisel näitusel osalemise eest tuli välja käia enam kui 500 eurot, toob välja Bruno omanik.

Mitmeid auhindu võitnud Bruno omanik selgitab, et üks võimalus kulusid kokku hoida on registreerida end võistlusele varakult, mil tasud on madalamad. Samuti on neil kombeks ühendada kaugemad koeranäitused ka enda puhkustega, veetes ühe päeva võistlustel ning ülejäänud päevad kohalikku elu avastades. Üldjuhul on pikad ja kulukad väljasõidud siiski erandid ning neid on võimalik pikemalt ette planeerida.

Kuigi kulutused koertele erinevad, jääb koeraomanikega suheldes selgelt silma üks kindel joon – lemmikuga kaasnev rõõm on hindamatu ja sellele ei saa hinnasilti külge panna. Kutsudest on saanud täieõiguslikud pereliikmed, kellele tehtavate kulutuste üle pedantlikult näpuga järge ei aeta.