Omavalitsuste juhtumikorraldajad võtavad taas abivajavate noortega kontakti, et pakkuda neile tuge ja abi kooli või tööle jõudmisel.
Kohalikud omavalitsused on seda süsteemi kasutanud alates 2018. aasta kevadest. Pooleteise aasta jooksul on üle tuhande noore tunnistanud, et vajavad haridustee jätkamisel või töö leidmisel tuge.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tõdes, et kriisist tingitud keerulises olukorras on eriti oluline pakkuda õigeaegselt tuge koolist või tööturult välja kukkunud noortele, et nad jõuaksid tagasi kas õppima või tööle.
„Omavalitsuste noorsoo- ja sotsiaaltöötajad on olnud järjepidevad noortega kontakteerumisel ning selle tulemusena on abi jõudnud inimesteni, kes iseseisvalt selleni ei oleks jõudnud,“ ütles Kiik. „Tänu järjepidevale kontakti hoidmisele ja abi pakkumisele julgevad noored või nende lähedased järjest enam tunnistada, et abi on tõesti vaja.“
Märtsi lõpust saavad noortegarantii tugisüsteemiga ühinenud kohalikud omavalitsused kasutada seitsmendat korda tehtud seire käigus koostatud nimekirju 16-26-aastastest mittetöötavatest ja mitteõppivatest noortest. Sel korral osaleb seires juba 50 omavalitsust.
Noortegarantii tugisüsteem aitab omavalitsustel märgata ja paremini toetada 16-26-aastaseid mitteõppivaid ja mittetöötavaid noori, kes soovivad abi ja on mis tahes põhjustel eemale jäänud tööturult või hariduse omandamisest.
Selleks alustavad omavalitsuste sotsiaaltöötajad e-kirja või telefoni teel taas noortega ühenduse võtmist, et teha kindlaks abivajadus. Koostöö erinevate osapooltega – näiteks töötukassa või erinevad õppeasutused ja noortekeskused – aitab leida noorte muredele parimaid lahendusi, mistõttu on noortegarantii tugisüsteemis eriti oluline koht valdkondadeülesel koostööl.
Noorte abisaamine ei peaks aga raha taha jääma, sest avatud taotlusvooru kaudu on kõikidel omavalitsustel võimalik noortega tegelemiseks vajalikku rahastust saada.
Noortegarantii tugisüsteemiga liitumise kohta saab lähemalt lugeda Tööeluportaalist ja sotsiaalministeeriumi blogist.
