Ja täpselt nii ongi. Eesti pikk kurk maksab siinses marketis 4,49, Soome põhimõtteliselt sama pikk kurk aga 2,19.

Isegi teises poes, kus Eesti kurk alla hinnatud oli, maksis ta 2,99, seega ikkagi rohkem kui “suomikurkki”. Miks on meil kasvatatud vili oluliselt – ja enamasti kaks korda – kallim kui üle mere tulnud naaberriigi toode?

Kurgitootja: häda on riigis

Eesti suurima kurgitootja Grüne Fee Eesti juhataja Raivo Külasepa sõnul on probleemiks asjaolu, et meie lettidele jõuavad Soome kurgitootjate laojäägid.

“Soomes on seda tegevust palju rohkem toetatud ja kui seal toimub ületootmine, siis on sellest toodangust vaja ühel hetkel vabaneda ja selleks otsitaksegi lähim turg,” räägib Külasepp Rahageeniusele.

Ta leiab ka, et suure hinnavahe tingib fakt, et lähinaabrite juures toetatakse aiasaaduste tootmist hulga rohkem.

“Seda tehakse läbi erinevate maksusoodustuste ja otsetoetuste, mis on Euroopa Liiduga liitumisel näiteks välja kaubeldud, aga meil on nii, et mingil määralgi ei soosita,” kirjeldab ta tänast olukorda.

Eestis pole maksusoodustusi

Külasepp toob näiteks, et nii Soomes kui ka Lätis on toitainete müügile käibemaksuerisus. Lisaks on Lätis ka kõik aiandid, mis kasvuhoonetega tegelevad, vabastatud gaasiaktsiisist.

“Meil on vastupidi, gaasiaktsiis tõuseb igal aastal 25%. Euroopa Liidus on vaid viis riiki, kus toiduained ei ole soodsama käibemaksuga,” räägib Külasepp. Tema sõnul on ainsad toetused, mida säärasel ettevõttel, nagu Grüne Fee võimalik saada on, investeeringutoetused, kuid need on samuti väiksemad kui naaberriikides.

Tootja leiab, et vilkamast aiandusärist võiks kasu olla kohaliku tööturu elavdamisel. “Aiandus on suur tööandja. Ta oleks üks hoob, millega saaks regionaalpoliitika raames maakohtades töökohti luua, aga seda siiamaani ei ole tehtud, nii et väga selged tulemused näha oleksid,” ütleb Raivo Külasepp.