Hiljaaegu otsustas Portugal reguleerida tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid trahvide määramiseni. Nimelt ei ole tööandjal õigust töötajaga ühendust võtta peale tööaega, kui see rikub tema privaatsust, puhke- ja pereaega.

Seaduse järgi võib töötaja tüütamise eest, kui ta esitab vastavasisulise kaebuse, tööandja suisa trahvi saada. Need regulatiivsed õigusaktid puudutavad kaugtööd. Sealhulgas viidi sisse muudatus, et töötaja saaks soovi korral loobuda kaugtöö tegemisest või taotleda kaugtöö võimalust.

Portugali jaoks tähendab selliselt reguleeritud kaugtöö seadusandlusesse viimine seda, et pandeemiaolukorra lõppedes on nad valmis töötegemise hübriidversioonidega ning on seaduses vastavalt kooskõlastanud ettevõtte ja töötajate õigused ja kohustused.

Küll aga tundub, et seadustega pandi väga suur osa vastutusest ettevõtetele. Tööandja peab töötaja koduseks tööks vajalike vahendite hankimisele lisaks tasuma ka muud lisakulud. Näiteks suurenenud gaasi- ja elektriarved.

Eestis peab lähtuma töölepingu seadusest

Kaugtöö osas on sotsiaalministeerium kavandamas muudatusi töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, kus täpsustatakse töötaja ja tööandja õigusi ja kohustusi. Vastupidiselt Portugalile peab Eestis pärast seaduse muudatuse kinnitamist kodus vastutama töötaja ise oma ohutu töökeskkonna eest ja järgima tööandja juhiseid.

Töötaja segamise kohta ütleb sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Maria-Helena Rahumets, et Eestis ei ole eraldi reguleeritud küsimust, millal kaugtööd tehes peaks töötaja tööandjale kättesaadav olema.

“Kaugtöö tegemisel tuleb järgida töölepingu seaduses sätestatud töö- ja puhkeaja reegleid. Töötaja peab tööandjale olema kättesaadav tööajal ning tööandja ei saa nõuda, et töötaja vastaks e-kirjadele või oleks muul moel tööandjale kättesaadav väljaspool tööaega,” kirjeldab Eesti seadusandlust Rahumets.

Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis SIIN.