Swedbank toob oma prognoosis välja, et sõjal Ukrainas on negatiivne mõju Eesti majandusele. Nende sõnul hoiab aastases arvestuses majanduslanguse ära meie kiire pandeemiajärgne taastumine ning väike sõltuvus ekspordist Venemaale ja Ukrainasse.
Tarbijahindade kasv kiireneb tänavu Swedbanki hinnangul mulluselt 4,6 protsendi tasemelt 10 protsendini, seda on 4 protsendipunkti rohkem kui veel aasta alguses arvati. Lisaks kõrgematele kütusehindadele ja suurematele kommunaalkuludele, kiirendab inflatsiooni sel aastal enim ka toiduainete hinnakasv.
Majandusolukorra halvenemine pidurdab panga hinnangul tööhõive kasvu ning tööjõupuudus jääb jätkuvalt suureks. Küll aga eeldatakse, et põgenikud Ukrainast aitavad mõnes majandussektoris tööjõupuudust mingil määral leevendada.
Pingelise tööturu tõttu jätkub palgakasv, millele annab hoogu kiire inflatsioon ja inimeste suurenenud hinnakasvuootus. Lihtsustatult tähendab, et inimestel on hinnakasvu tõttu vajadus suurema palga järele ning tööturul on töötajate nõudlus suur, mistõttu vähemaga leppima ei pea. Samas on ettevõtetel tootmiskulude kasvu ja vähenenud turu nõudluse juures sel aastal raskem suurema palgakasvu sooviga kaasa tulla.
Swedbanki prognoosi järgi saab üldpildis öelda, et palgad kasvavad, kuid reaalpalk siiski väheneb. Prognoositav inflatsioon on lihtsalt suurem palkade nominaalkasvust. Pank leidis, et pandeemia aastatel suurenenud eraisikute hoiused ja teisest pensionisambast välja võetud raha peidavad endas võimalikku nõudlust ja on paljudele inimestele puhvriks finantsolukorra halvenemise puhul. Seetõttu ei oota pank sel aastal eratarbimise langust aastases arvestuses.
