Peaminister Jüri Ratas selgitas tänasel valitsuse pressikonverentsil lahti kaubanduskeskuse mõiste ning rääkis, mis juhul tuleb poed sulgeda ja millal mitte.

Kaubanduskeskus tähendab kõiki kauplusi, kus on omakorda väiksemad kauplused, olgu need lillepoed või kingsepad ning kus sissepääs on ühiselt alalt, selgitas peaminister.

Sellistes keskustes tuleb sulgeda kõik kauplused, mis ei ole toidupoed, apteegid, telekomifirmade müügikohad, pangakontorid ja pakiautomaadid. Keskused tuleb sulgeda 27. märtsist ehk reedest, vastava otsuse tegi valitsus teisipäeval.

Kui on aga tegu olukorraga, kus suures kaubanduskeskuses asub eraldi sissepääsuga ehituspood, millel on võimalike ennast ülejäänud keskusest täielikult eraldada – kasutades oma sissepääsu, siis võib pood tegutseda.

Samas tuleb kõikides avatud kauplustes järgida reeglit, mille järgi võib koos liigelda kaks inimest ning teiste inimestega tuleb hoida kahemeetrist vahet –see reegel kehtib kõikjal avalikes kohtades.

Vastuseks ajakirjanike küsimustele, kas ehituspoed jäävad avatuks, ehkki tihti on need väga suured, pea sama suured kui kaubanduskeskused, ütles Ratas, et ehituspoodidele spetsiifilisi piiranguid praegu kehtestatud pole. “Suured ehituspoed – tänaste otsuste pinnalt on need poed avatud,” rääkis ta.

Siseminister Mart Helme märkis, et üks kaalutlus, miks ehituspoed lahti jäid, oli asjaolu, et ka tavalises olukorras on neis inimeste kontsentratsioon märksa väiksem kui tavalistes kauplustes.