Suure rahasummaga seotud lepingut sõlmima asudes võib tunduda, et notar esitab enne tehingu tegemist ebameeldivaid küsimusi või nõuab mõttetuid dokumente. Kui ei ole soovi kinnisvara müües või muid tehinguid tehes kokku puutuda rahapesuga, tuleb siiski notari küsimustele kindlasti vastused anda.
Notar peab raha päritolu teadma
Notarite Koja aseesimees, Tallinna notar Anne Saaber ütleb, et Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega on notaritele pandud kohustus jälgida, ega nende juures tõestatavaid tehinguid ei tehta ebaseadusliku tulu varjamise eesmärgil.
Seetõttu on notaritel üsna tõhusad reeglid rahapesu tõkestamiseks. Notarite Koja üldkoosolek on vastu võtnud hoolsusmeetmete kohaldamise reeglid rahapesu tõkestamiseks. Lisaks korraldatakse notaritele ja notaribüroode töötajatele regulaarselt ka vastavaid koolitusi.
Tehing olgu läbipaistev
Anne Saaber märgib, et notar peab tehingu tõestamisel alati aru saama, miks mingi tehing tehakse kuna ainult nii on võimalik anda tehingus osalejatele õiget ja pädevat nõu. Ainult juhul, kui notar on teinud kindlaks tehingus osalejate tegeliku tahte, saab ta vormistada tehingu, mis päriselt vastab poolte eesmärgile. Samuti on notarile kehtestatud kohustus saada aru, kust on pärit raha, mida tehingu alusel saadu eest tasumiseks kasutatakse. “Notaril on juba oma üldistest ametikohustustest tulenevalt keelatud tõestada tehinguid, mis on seaduse või heade kommetega vastuolus, seega ei ole tehingu sisu ja eesmärgi kohta info küsimine vajalik sugugi mitte ainult rahapesu tõkestamise eesmärgil. Küll aga on notaritel täiendav kohustus selgitada välja ka tehingu rahastamise viisid ning seda juba tõesti seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustusega” selgitab ta küsimuste esitamise ning lisadokumentide esitamise vajadust.
Saaberi sõnul peab notar alati tuvastama, kas tehingus osalevad isikud ikka on need, kelle nad väidavad end olevat. Rahapesu tõkestamiseks kontrollitakse vajadusel ka kolmandaid isikuid. Selleks võib olla näiteks inimene, kes tegi notari deposiitkontole ülekande, kuid ise tehingu osapool ei ole.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil on notarile pandud ka muid kohustusi peale raha päritolu väljaselgitamise. Notar on kohustatud järgima rahvusvahelistest finantssanktsioonidest tulenevaid piiranguid ning selleks kasutatakse vajadusel rahvusvaheliste andmebaaside abi. Juriidiliste isikute tehingute puhul on notar kohustatud välja selgitama tegelikud kasusaajad kasutades selleks dokumente ja registriandmed. Notar peab tehingu tegemisel tuvastama ka selle, kas tegemist on riikliku taustaga isikuga.
“Kõik notariaalselt vormistatud toimingud ning neis osalenud isikute andmed registreeritakse ja tõestatud lepingud koos asjasse puutuvate teiste dokumentidega säilitatakse, seega on notarid ka enne kõnealuse seaduse jõustumist teinud oma toiminguid nii, et nende tegemise asjaolusid oleks võimalik hiljem kontrollida. Seega ei ole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuded tehinguosaliste isikute tuvastamisel nende tahte väljaselgitamisel ja tehingu andmete säilitamisel toonud kaasa suuri muudatusi” toob Saaber välja, et tegelikult teevad notarid ametipidamise nõuetest tulenevalt igapäevaselt tööd, misoma olemuselt juba vähendab rahapesu võimalusi. Sealhulgas näiteks ei saa notari ametialasel deposiitkontol hoiustada sularaha tagamaks, et tehingus kasutatava raha päritolu oleks võimalik kontrollida või et hoiustamine ise oleks piisavaks tõendiks raha päritolu kohta. Ning muidugi – absoluutselt kõik notarite deposiitkontodel toimuvad tehingud ja see, kelle poolt ülekanded tehti, registreeritakse.
Rahapesu andmebüroo ning pankadega tihe koostöö
Saaberi sõnul on notaritel Rahapesu andmebüroo ning pankadega tihe koostöö. Koos arutatakse ka võimalusi, kuidas teha rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise toimingud mõjusamaks ning samas kliendile mitte liigselt koormavaks.
“On ka tehinguid, mille puhul on notaril seadusest otse tulenev kohustus teavitada Rahapesu andmebürood. Näiteks üks selline on suures summas sularahaga maksmine,” toob Saaber välja. Ta lisab, et Notarite Koda on Rahapesu andmebüroolt saanud tagasiside, et notarite tegevusest ja koostööst bürooga on rahapesuskeemide avastamisel kasu olnud nii mõnigi kord.
Kui tekib kahtlus
Saaber suunab, et kui kellelgi tekib kahtlus, et ta on sattunud rahapesuskeemi keskmesse, tuleb teavitada Rahapesu andmebürood. Juhul kui seoses notariaalse tehinguga on tekkinud arusaamatus või probleem, sealhulgas ka küsimus tehingus kasutatavatest makseviisidest või teise poole eesmärkidest, siis kindlasti tuleks kõiki oma notariaalse tehinguga seotud küsimusi ja muresid notariga arutada eelkõige selleks, et saavutada tehingus soovitud eesmärki.
“Notar ise ei tohi rahapesu kahtlusele kunagi läbi sõrmeda vaadata. Notar peab vastavalt võimalustele ja endale antud õigustele ka hindama, kas tehingu tegemise asjaolud annavad aluse kahtlusteks rahapesu või terrorismi rahastamise osas,” ütleb Saaber.
Nõu küsimine ei kohusta millekski
Teada tasub ka seda, et notarilt nõu küsimine ei kohusta sõlmima notari juures ühtegi tehingut. “Isegi kui notaril on leping lõpuni ette valmistatud ning inimesel tekib arusaam, et ta seda siiski sõlmida ei soovi, on mõistlik loobuda,” annab Saaber nõu. Küll peab sel juhul silmas pidama, et kui notar on poolte soovil tehingu ette valmistanud ning see jääb ära poolte või ka ühe poole soovil, on notaril õigus oma töö eest seaduses sätestatud ulatuses tasu saada.
