Paljude inimeste jaoks ei ole viisakalt riietumine asi, millele tuleb liigselt mõelda. On üpris elementaarne, et teatud sündmuste ja ürituste jaoks tuleb vastavalt riietuda. Üheks selliseks korraks on ka töövestlus. Sellegipoolest on mitmeid lugusid inimestest, kes on töövestlusele tulnud selgelt ebasobiva riietusega.

Viisakalt riietudes on alati targem lähtuda põhimõttest, et pigem rohkem kui vähem, sest midagi ära võtta saab alati, kuid dressides ballile saabudes ei anna asja enam kuidagi päästa. Töövestlus ei ole mõistagi aga ball ega eelda ülipidulikku (loe: ülikonda või vastavasse kleiti) riietust, kui see pole firma kultuuri osa.

Riietus on üks oluline osa meie esmamuljest ning seetõttu on väga oluline, et kõik, mis on seljas, oleks puhas ja sobituv. Viisakast triiksärgist pole suurt kasu, kui see on selgelt triikimata või määrdunud ega sobitu hästi selga. Oluline on mõista ka seda, kuidas vastavalt ettevõttele riietuda. Restorani ettekandjaks ja advokaadibüroo partneriks kandideerides on riietusele tõenäoliselt erinevad standardid.

Üldiselt tasuks lähtuda sellest, mida firma töötajad igapäevaselt kannavad – töövestlusel tuleks sihtida üks aste “tavalisest” riietusest kõrgemale. Kui igapäevaselt kannavad töötajad t-särke ja teksasid, siis vestluse jaoks sobiks näiteks triiksärk või polosärk ja teksad. Mõnele veelgi ametlikumale positsioonile kandideerides tasuks ka pintsak peale visata ning teksad viisakamate pükste vastu vahetada.