Tänapäeval pole ebatavaline, et tööd tehakse palmi alt või kodukontorist. Kuidas kaugtöö aga tegelikult suurtes firmades välja näeb ja mis on need kitsaskohad, millele osa firmasid üldse mõeldagi ei pruugi? Millised on aga need suured võidud, mis esimese hooga pähe ei torka?

Elisa: kaugtöö pole enam mingi haruldus, vaid igapäevane tegelikkus

Iga-aastaselt jagatakse Eesti ettevõtete seas välja Kaugtöö Tegija märgist, mille tänavu pälvisid mitmete ettevõtete seas näiteks Bolt, Transferwise, Tartu Ülikooli Narva Kolledž ja Muinsuskaitseamet. Üheks Kaugtöö Tegija ettevõtmise eestvedajaks ja propageerijaks on Elisa Eesti, kus kaugtöö on olulisel kohal ja osa igapäevaelust olnud juba aastaid.

“Kaugtöö vajadus on tekkinud elust enesest, inimesed on aina liikuvamad,” sõnas Elisa personalijuht Kaija Teemägi. Sisuliselt tähendab kaugtöö seda, et mitte ainult ettevõttel pole rohkem vabadust erinevate töötajate koordineerimisega, vaid ka seda, et töötajatel on vabadus oma liikumisi ise planeerida, kuna neid ei piira enam füüsilise kohaloleku nõue ega vajadus. “Inimene ei peaks töölt lahkuma sellepärast, et tahab vahepeal kolm kuud oma elust mõnes teises riigis või asukohas veeta,” ütles Teemägi.

Samuti võimaldab kaugtöö näiteks lapsepuhkusel viibival töötajal soovi korral kodust tööd teha. Teemägi sõnul saigi kaugtöö tegemine Elisas alguse säärastest väikestest olukordadest ning on tänaseks saanud ettevõtte töötajate igapäevatöö loomulikuks osaks. Mõistetavalt ei ole ka Elisas iga ametikoha puhul kaugtöö võimalik. “Kaugtöö on võimalik sellistel ametikohtadel, mis ei nõua kogu aeg füüsilist kohalolekut,” sõnas ta. Kaugtöö võimalus on  näiteks piiratud müügikonsultantidel ja tehnikutel, kuna töö iseloom on seotud vahetu kliendikontaktiga. Nendel ametikohtadel aga, kus see võimalik on, kaugtööd ka võimaldatakse. “See ei pea tähendama kodukontoris töötamist. Inimesed on aina rohkem õppinud erinevaid ootehetki ära kasutama, olles arstijärjekorras või oodates laste järgi.”

Paljud lubavad, aga reaalselt võimaldavad veel vähesed 

Kaugtöö tegemisel lähtutakse tihtipeale põhimõttest, et vahet pole kaua tööl ollakse, oluline on, et asjad tehtud saaksid. Nii on ka Elisas, kuigi Teemägi sõnul jagatakse kolleegidega siiski infot, kus keegi tööpäeva jooksul on ja millega tegeleb. “Kui sa ise kättesaadav ei ole, siis on oluline kättesaadavaks teha info, millega tegeled ja millal taas kättesaadav oled,” sõnas ta. “Kui mina ei ole kättesaadav, siis minu kolleeg saab kalendrist vaadata, kus ma olen ja mida ma parasjagu teen.”

Nagu öeldud, ei ole Elisas kaugtöö tegemine erand, vaid igapäevane nähtus. Teemägi sõnul on see tööturul ka oluline faktor, kuna teeb ettevõttes töötamise inimeste jaoks kõvasti atraktiivsemaks ning see on juba töövestlusel oluline kõnepunkt. “Vahe on selles, et väga paljud räägivad kaugtöö võimalustest, aga siiski vähesed reaalselt suudavad või julgevad seda võimaldada.” rääkis ta.

Kaugtöö võimaldamine ei tähenda seda, et tööandja erandkorras vahel lubab kodukontorist midagi teha, vaid ikkagi seda, et inimene saab ise otsustada, kus ja kuidas ta oma kohustusi täidab. “Oleme võtnud seisukoha, et see on võimalus, mitte kohustus,” sõnas ta. “On inimesi, kellele ei sobigi kaugtöö, kes tahavadki käia kontoris töökeskkonnas, sest nad on seal kõige produktiivsemad. Sunniviisiliselt me kontorist välja tööd tegema kedagi ei saada, see on võimalus ning kui inimene seda võimalust kasutab, võtab ta endale ka teatud vastutuse,” selgitas Teemägi.

Go Group: kaugtööst võidab nii tööandja kui ka töötaja

Veidi üllatuslikult pakub kaugtöö tegemist ka AS Go Group. “Kaugtöö mõtted olid meil emaettevõttes õhus juba aastal 2015,” rääkis Go Groupi personalijuht Anneli Maiste. Et mõtetest reaalsuseni jõuda, tuli seda teha läbimõeldult ja kaalutletult ning seetõttu viidi töötajate seas läbi töökeskkonna küsitlus. “Sealt selguski, et töötajad soovisid tööaja osas enam paindlikkust,” ütles ta. “Kuna tänapäeval on kaugtööks kõik tehnilised vahendid olemas ning töö olemus seda võimaldab, siis miks mitte seda võimalust pakkuda.”

Maiste sõnul on Go Groupis töötajate põhiliseks töövahendiks sülearvuti ja mobiiltelefon, mida saavad töötajad igale poole kaasa võtta. “Samuti on igaühel teada oma tööülesanded ja tähtajad, mille piires tegutsetakse iseseisvalt. Peaasi, et töö on õigeks ajaks tehtud ning kokkulepetest kinni peetud,” kirjeldas Maiste ja lisas, et samal põhjusel ei loeta ettevõttes ka kontorisse tulles töö alguse- ja lõpuminuteid. Sarnaselt Elisa näitele sõltub ka Go Groupis kaugtöö suures osas töötaja ja tööandja vahelisest usaldusest ja kokkulepetest ning suurem vabadusega kaasneb teatud vastutus.

Samuti leidub ka Go Groupis neid, kes on kõige produktiivsemad just kontoris töökeskkonnas. “Oleme kokku leppinud, et nädalas võib kodukontoris veeta üks-kaks päeva. Mõned töötajad kasutavad võimalust usinamalt, kuid on ka neid, kellele kaugtöö vorm ei sobigi,” rääkis ta.

Plussidena toob ta välja võimaluse tööaega paindlikumalt korraldada, mis võib tähendada kasvõi seda, et inimesel on võimalik hommikusi ja õhtuseid tipptunde vältida. Positiivse poole pealt on Go Groupis välja toodud veel võimalust suuremahuliste projektide puhul paremini keskenduda – kontoris tulevad kolleegid ikka aeg-ajalt midagi küsima või juttu ajama. “Miinuseks on jällegi see, et töö- ja eraelu piir võib hägustuda,” ütles Maiste. “Kontoris on lihtsam tööpäeva lõpus arvuti kinni panna ja välja astuda. Kodus töötades kipuvad tööpäevad pikemaks venima, vastad ka õhtul hilja veel kirjadele ja nii edasi.”

Suures pildis on kaugtöö siiski Go Groupi näitel Maiste sõnul motiveeriv ning töötajad tunnevad seeläbi, et neid usaldatakse ning on töösse ka rohkem pühendunud. Rääkimata siis sellest, et töölt haiguse või muude hädade tõttu puudumine on vähenenud. “Ka meie kontserni juht on kaugtöö rakendamise mõtet algusest peale toetanud. Go Grupi üks tütarettevõtte Go Travel pälvis tänavu koguni ametliku Kaugtöö Tegija märgise,” ütles Maiste.

CV-Online: kaugtöö eelduseks on tugev motivatsioon ja ühtne meeskond

Kaugtöö on oluline ka CV-Online’i turundusjuhi Maris Viirese sõnul, praegusel hetkel eriti just töötajate jaoks. “Viimase kogenud töötajate uuringu järgi teame, et kõige olulisemaks kriteeriumiks uue töö valikul on paindlik tööaeg ja õiglane ning võrdne kohtlemine,” ütles ta. “See näib olevat jututeema igal pool, kus tuleb juttu uue töö valikust.”

Siiski ei saa Viirese sõnul öelda, et samad mõtted tööandjate peas on. Vähemalt ei kinnita seda aktiivsed tööpakkumised, mida antud märksõnade põhjal on viiekümne jagu. “Küll näeme, et tööandjad siiralt püüavad kodukontori, kaugtöö ja paindliku töökorralduse oma töökuulutuse infosse sisse pookida.”

Paralleelselt avatud kontorite tulekuga muutusid ka kodukontori ja kaugtöö võimalused üha populaarsemaks. Nüüd levivad Viirese sõnul tööandjate seas kuuldused, et avatud kontor polegi enam “õige asi” ja mitmed ettevõtted püüavad tagasi minna vana ja hea traditsioonilise lähenemise peale ning sellisel juhul vähenevad ka kaugtöö tegemise võimalused.

“Meie tiimi arvates võib kaugtöö olla väga edukas ja toimida ideaalselt, kuid selle eelduseks on töötajate tugev motivatsioon ja tugev meie tunnetus. Kui inimesed teavad organisatsiooni eesmärke ja liiguvad ühiselt nende suunas, siis pole vahet, kus keegi töötab, oluline on, et iga inimene saab aru, miks ta teeb seda tööd ja mis selle tulemusena muutub organisatsiooni ja laiemalt inimkonna jaoks,” sõnas ta.

“Selleks, et tööandjad teaksid, mida tähendab kaugtöö nende jaoks ja tulevase tööandja jaoks, on oluline anda ja küsida maksimaalselt küsimusi kandideerimise perioodil. Ainult nii suudame mõista ja õppida, kuidas selle protsessi lülisid tugevamaks muuta,” selgitas Viires.