Uuringud on näidanud, et inimesel on mõtlemisega võimalik suurel määral enda õnnelikkust ja rahulolu mõjutada. Enamik töölkäivatest inimestest veedavad nädalas 40 või rohkem tundi tööd tehes ja ilmselgelt mõjutab töö ka meie heaolu ja õnnetunnet.

CV.ee viis läbi uuringu, et selgitada välja, kas eestlased tunnevad, et nende tööl on tähendus. Kui inimesel ei ole arusaama, et tema tööl on mingi mõte, kui tööl käimine tekitab vaid stressi ja negatiivseid tundeid, mõjutab see ka tema eraelu ja üleüldist õnnetunnet.

Kolmandik eestlastest ei tunne, et nende tööl alati mõte oleks

Uuringus osales 570 inimest väga erinevatelt ametitelt, et esindatud oleks võimalikult paljud erinevad valdkonnad ja töökohad. Tulemused näitavad, et ligi kaks kolmandikku eestlastest teavad väga hästi, miks nad oma tööd teevad ja milline on nende töö tähenduslikkus. Sedasi tunnevad 69,5% inimestest. Kuigi esmapilgul tundub säärane tulemus positiivsena, tuleks mõelda sellele, miks kolmandik inimesi sedasi ei tunne.

Enamasti tajuvad oma töö tähenduslikkust juba 24,6% inimesi, mis tähendab jällegi, et järelikult on aegu, kus inimene oma töö tähenduslikkusest aru ei saa või ei tunne, et tema tegevusel mõtet oleks. Kahjuks leidub ka neid inimesi, kes tunnevad, et nende tööl ei ole üldse mõtet – 3,5%. Vastusevariandi “Ma arvan, et minu tööl on vähene mõju. Vahetevahel näen enda tööl mõtet” valisid 6,4% inimestest.

Kuigi enamik inimesi tajuvad oma töö tähenduslikkust hästi, selgub uuringust siiski, et kümme protsenti töötajatest tajuvad, et nende tööl on vähene või olematu tähtsus ning pea veerand vastanutest tajuvad oma töö tähenduslikkust “enamasti”, kuid mitte pidevalt.

Mis aitab inimestel nende töö mõtet näha?

Selleks, et inimeste motivaatoritest ja mõjutajatest paremini aru saada, küsiti uuringus inimestelt mis nende töö mõtet näha aitab. Kõige rohkem (40,9%) inimesi vastasid, et nende arvates on igal tegevusel mõte, kaasa arvatud töö tegemisel. 32,4% inimestest andsid juba konkreetsema vastuse ning kinnitasid, et nende töö on eesmärgistatud ja et nad on teadlikud, kuidas nende tööd mõõdetakse.

Pisikeste võitude üle tunnevad rõõmu 29,4% vastanutest ja 15,8% inimesi vastasid, et nende tööle annab pidevalt otsest tagasisidet ülemus. Veidi vähem, 14,2% inimesi, vastasid, et nende tööd tõstavad esile kolleegid. Üllatavalt ei osanud 6,8% uuringus osalejatest küsimusele vastust anda, mis on kohati murettekitav, kuna näitab, et inimesed ei tea täpselt, mis nende tööle mõtte annab või mis neid motiveerib.

Leidus ka väike osa neid (3,2%), keda motiveerib miski muu. Teiste motivaatorite seast toodi esile näiteks klientide tagasisidet ja inimese sisemist motivatsiooni.