Gaasipedaal põhja ja minek – nii võiks kirjeldada 21. sajandi tehnoloogia arengut, mille kiirus kogub aina hoogu. Ka World Economic Forumi tööturu tuleviku raportist selgub, et paljudes valdkondades kiirenevad muutused järgmisel aastakümnel veelgi.

Kui 2018. aastal oli 65% ärijuhtidest arvamusel, et nende töötajad peavad olema võimelised töökohal uusi oskusi omandama, siis eelmisel aastal olid juba pea kõik (94%) juhid samal meelel.

See tähendab, et arengutempo on niivõrd kiire, et ka tööandjatele muutub järjest olulisemaks töötajate võime kohaneda ja uusi oskusi juurde õppida.

Seetõttu otsustas Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee uurida lähemalt, millised oskusi Sul lähitulevikus kõige suurema tõenäosusega tarvis läheb ja millised muudatused on meid ees ootamas.

Automatiseerimine ja tehnoloogia areng kujundab tööturu nägu

Tööturu tuleviku raportist selgub, et äriliidrite prioriteetideks on pilveteenused, suurandmed ja e-kaubandus. Samas tuuakse välja, et eelnenud aastaga võrreldes oli 2020. aastal näha huvi kasvu ka krüpteerimise, robotite ja tehisintellekti vastu.

Kindlasti mõjutab selline jõuline ettevõtjate poolt muudatustele ja arengule suunatud pilk ka töötajate töö tegemist. Lisaks andis 2020. aastal alanud ülemaailmne pandeemia tõuke tööandjatele vaadata üle oma seni tavaks olnud protsessid. Nii tuuaksegi raportis välja, et lausa 84% tööandjatest plaanib ka edaspidi oma töölõike veelgi enam digitaliseerida, sealhulgas suurendada kaugtöö hulka.

Kohanemisest saab igapäeva normaalsus

Järgmise viie aasta vaates on just kohanemine põhiliseks märksõnaks, sest juba 2025. aastaks ennustatakse suuri muudatusi. Praegused ülesanded, tööd ja oskused peaksid jääma, sellisel kujul nagu me neid teame, selleks ajaks teatud määral ajalukku.

Tihti kerkib automatiseerimisest ja tehnoloogia arengust rääkides esile ka töökohtade kaotamise küsimus. Kas tõesti võtavad robotid meilt töö ära?

Tõenäoliselt siiski automatiseerimine ja tehnoloogilised läbimurded loovad samas mahus ka uusi töökohti, sest kellelgi tuleb ju kõiki neid masinaid ja süsteeme ka hallata ja suunata. Töötajatelt nõuab see aga ümberõpet, sest teha tuleb ikkagi tööd, mida varem tehtud ei ole.

Ka OSKA Kutsekoja, kus analüüsitakse Eesti tööturul vajaminevaid oskusi, kommunikatsioonijuhi Marit Valge sõnul on täna peamine sõnum see, et ajaga tuleb kaasas käia ka juba töötavatel inimestel. 

“Meil kõigil tuleb oma valdkonnas juurde õppida, kohaneda nt digitaliseerimise ja automatiseerimisega, kaugtööga jmt,” rääkis Marit Valge. 

“Muutumises ei ole niivõrd ametid kui oskused ehk tehtava töö sisu. Ka koroonakriis on märkimisväärselt mõjutanud meie töötamise võimalusi ja viise ning sundinud uue olukorraga kohanema. Nii on paljudel tulnud kiiresti ümber õppida ning toimetuleku võtmeks on justnimelt oskuste arendamine ja uute oskuste omandamine,” lisas Marit Valge.

6 oskust, mida peaksid endas arendama

World Economic Forumi uuringus osalenud tööandjate hinnangul muutuvad töötajate puhul hinnalisteks oskusteks kriitiline mõtlemine, analüüsivõime, probleemide lahendamine ja ka oskused enesearenduses nagu võime iseseisvalt õppida, stressile vastu pidada ning üleüldiselt paindlik olla.

“Ideaalsel tulevikutöötajal on süvateadmised vähemalt ühelt alalt ning oskused mõista ja omavahel siduda erinevaid teisi alasid,” lisab OSKA Kutsekoja kommunikatsioonijuht Marit Valge. 

Kuigi automatiseerimine, digitaliseerimine ja tehisintellekt võivad paljude praeguste töötajate jaoks anda märku võimalikust turbulentsist nende karjääris, siis tegelikult töötavad juba täna paljud inimesed nn tuleviku töökohtadel. 

Kaugtöö ja erinevate protsesside digitaliseerimine oli juba Eestis paljudes ettevõtetes isegi enne koroonakriisi tavapärane. Tööandjate jaoks on oluline mõista praeguseid ja tulevaid muutusi ning luua võimalusi oma töötajatele arenguks ja muutustega kohanemiseks.

Marit Valge sõnul on endiselt raskusi sobivate töötajate leidmisega tööstuses, sotsiaalvaldkondades, tervis- ja haridusvaldkonnas. 

“Need on valdkonnad, mida tasub karjääri valikul kaaluda. Kriis kasvatas vajadust digitehnoloogia-, riskijuhtimise ja ‑analüüsi, tootearenduse ja turunduse, juhtimis-, kommunikatsiooni- ning koostööoskuste järele. 

Oluliseks muutusid teadmised turvalise töökeskkonna ning töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmisest. Need on kindlasti oskused, mis jäävad tulevikuski kõrgelt hinnatuks. Samuti läheb lähitulevikus aina enam vaja oskusi, mis aitavad igal elualal keskkonnateadlikule majandamisele üleminekut korraldada,” annab juhiseid Marit Valge.