Aasta päris viimasel päeval võis meediast lugeda, et Tartus avastati sularahakeskuses 17 võltsimistunnustega rahatähte. Politseisse on tänavu laekunud üle kogu Lõuna-Eesti kümmekond valeraha teadet, mille osas on algatatud kriminaalmenetlused.

Mis juhtub, kui maksad poes endale teadmata võltsitud rahatähtedega?

“Kui inimene on justkui pahaaimamatult valerahaga maksma ja see tehingu käigus välja tuleb, on protsess üldiselt sama: klienditeenindaja vajutab paanikanuppu, kohale tulevad turvamehed ja inimene antakse üle politseile, kes hakkab juhtunu asjaolusid välja selgitama,” rääkis G4Si kommunikatsioonijuht Reimo Raja.

“Sellises olukorras tuleks turvatöötajate ja politseiga koostööd teha. Kui sa pole seadust rikkunud, siis ei ole vaja ka midagi karta. Eesmärk on välja selgitada, kust valeraha pärit on,” lisas ta. Seetõttu tasuks alati veenduda, et sinu kätte jõudnud rahal ei ole ilmselgeid võltsingu tunnuseid.

Üldjuhul avastatakse valeraha kauplustes või sularahakeskustes, kus on sularaha kontrollimise seadmed. Sealt liigub info edasi politseile, kes võtab raha enda kätte, saadab selle ekspertiisi ning alustab menetluse.

“Käest-kätte tehingute puhul, kui makstakse sularahas, siis tasuks suuremad rahatähed koha peal kindlasti üle vaadata. Võltsinguid on muidugi erineva tasemega, mõned on päris hästi tehtud, aga päris palju on ka sääraseid võltsinguid, kus kurjategija kasutab ära teise osapoole tähelepanematust ja sokutab rahapaki vahele praktiliselt printeriga välja lastud sedeleid,” selgitas Raja.

Ohud ja pettused on seotud nii paberist kui ka digitaalsel kujul rahaga. Seetõttu ei tohi valvsust kaotada kunagi, olenemata sellest, kas tehakse tehingut sularahas või digitaalseid kanaleid kasutades.

“Kurjategijad üritavad inimeste teadmatust ja usaldust ära kasutades erinevate õngitsusmeetoditega saada ligipääsu pangakontole, krediitkaardi andmetele või meelitada välja suurem rahaülekanne mõnele kontole, lisas Raja. Nii üritatakse suuremaid summasid kätte saada kui valeraha kupüüridega üksikute ostude tegemine seda võimaldab.

Kuidas valeraha ise kontrollida?

Valerahale esmase kontrolli tegemiseks ei ole vaja spetsiaalseid teadmisi või kontrollmasinat. Lõuna prefektuuri uurija Hanna-Liis Raudsepa sõnul tasuks euro rahatähtede kontrollimisel lähtuda kolmest põhimõttest: katsu, vaata, kalluta.

“Selleks tuleb rahatähte katsudes, vaadates ja kallutades uurida selle turvaelemente ning neid kahtluse korral võrrelda mõne ehtsa pangatähega. Rahatähte uurides tuleb kindlast vaadata mitut turvaelementi, sest vaid ühe elemendi kontroll ei pruugi pangatähe autentsust kinnitada. Rahatähte tuleks seejuures uurida mõlemalt poolt ning seda vaadelda ka vastu valgust,” selgitas Raudsepp.

Kuigi toidupoest või mujalt ettevõttest saadud rahatähtede puhul saab enamasti kindel olla, et raha on kaupmehe poolt kontrollmasinast läbi lastud, siis eraisikute vaheliste tehingute puhul tasub kindlasti saadud rahatähed üle vaadata.

Kuidas valeraha ilma ühegi vahendita kontrollida, saad lugeda põhjalikumalt sellest artiklist.

Mida teha, kui mõne sinu käes oleva rahatähe suhtes tekib kahtlus?

Kui ühegi rahasedeli suhtes tekib kahtlus, soovitab Raudsepp lasta rahatähte kontrollida. “Selleks võib pöörduda kas pangakontorisse või näiteks mõne vastutuleliku kaupmehe poole, kel on olemas vastav detektor,” sõnas ta. Kui peakski juhtuma, et avastad võltsimistunnustega kupüüri, tuleb sellest koheselt politseile teada anda.

“Kupüür saadetakse ekspertiisi ning raha päritolu ja teiste üksikasjade selgitamiseks alustatakse menetlust. Kui valerahast püütakse vabaneda ehk teisisõnu püütakse näiteks sellega kusagil maksta, siis on tegemist juba kuriteoga. Kuritegu on muide ka võltsitud raha edasiandmine, vahetamine ning ka omandamine (näiteks veebist). Sellise kuriteo eest karistatakse (karistusseadustik § 334) rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega”, hoiatas ta.

Kõige sagedasemini jõuavadki politiseile teateid 50-euroste rahatähtede võltsingust, sarnaselt Tartus möödunud aasta 30. detsembril aset leidnud juhtumi puhul. Kuigi üldiselt on PPA andmetel valerahateadete hulk vähemaks jäänud, rõhutab Raudsepp, et võltsingute kvaliteet on seejuures kasvanud, mistõttu tuleks olla sularahaga arveldamisel jätkuvalt ettevaatlik.