Alanud aasta on turgudele toonud mõõdukat optimismi ja lootust, et lähitulevikus võiks majandusolukord investoreid veelgi rohkem soosida. Siiski läheb hetkel paremini just aktsiatel, mitte võlakirjadel. Mis on sellise olukorra tinginud ning kuidas mõjutab see pensionifondide käekäiku, räägib Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson.

Majandusolukord soosib aktsiainvestoreid

Madissoni sõnul on aasta alanud turgudel igati ootuspäraselt, seda ka pensionifondide vaates. Siiski on praegune majandusolukord soosinud rohkem investoreid, kes on vara paigutanud aktsiatesse investeerivatesse pensionifondidesse. “Enamik vaid aktsiatesse investeerivaid pensionifonde on esimese kahe kuuga näidanud 5–7%-st tootlust, mis on väga hea tulemus vaid kahe kuu kohta,” iseloomustas ekspert.

Aktsiaturgude edu taga on Madissoni kinnitused needsamad tegurid, mis mõjutasid fonde ka möödunud aasta lõpus. “Esiteks on Ameerika Ühendriikide majandus üllatanud turuosalisi korraliku kasvuga: kuigi skeptikud arvasid vastupidist ning ennustasid, et Hiina ja Euroopa majanduse nõrk seis võiks mõjutada ka maailmamajanduse vedurit, näitavad majandustulemused väga head arengut ning kasvu aeglustumist pole hetkel ette näha.”

Teine põhjus võib Madissoni sõnul peituda inflatsiooni alanemises, mis on omakorda toetanud tarbija kindlustunnet. “USA tarbija kindlustunne on tugevdanud nii nõudluse poolt kui ka andnud vajaliku tõukejõu majanduskasvuks. See fakt kandub üle ka USA ettevõtete majandustulemustesse: börsiettevõtted näitasid neljandas kvartalis üsna positiivseid tulemusi. Selle informatsiooni valguses on ka käimasoleva kalendriaasta prognoose positiivsemaks muudetud,” kirjeldas Madisson.

Kolmandaks ei saa eksperdi sõnul hinnata möödunud aastal lahvatanud tehisaru valdkonnas toimunud positiivseid arenguid ja nende mõju aktsiaturgudele. “Aktsiaturgude tõusu puhul tuleb esmajoones vaadata nn liideraktsiate poole: näiteks on Nvidia suutnud kasumit märkimisväärselt kasvatada, kuid halvemini pole läinud ka teistel tehnoloogia- ja kommunikatsioonisektori juhtaktsiatel.”

Võlakirjaturgudel nii suurt edu ei ette näidata ei ole

Aktsiatega võrreldes pole nii positiivseid tulemusi ette näidata võlakirjafondidel. Enamus konservatiivseid pensionifonde on kahe esimese kuu jooksul hindades kuni 1% kahanenud. Ka sellel on Luminori eksperdi sõnul loogiline põhjus.

“Kuna võlakirjad on üldjuhul fikseeritud kupongiga, ei sõltu võlakirjalt saadav rahavoog otseselt konkreetse ettevõtte või majanduse lühiajalisest käekäigust. Kui intressimäärad liiguvad ülespoole, siis kupongi samaks jäädes peab võlakirja hind kahanema. Just intressimäära kerge tõus on ka tinginud konservatiivsete pensionifondide nõrgavõitu tulemuse aasta alguses,” selgitas ekspert. Võlakirjaportfellide tulumäär, mis nende lunastamisel teenitakse, on aga Madissoni sõnul seetõttu tõusnud ja muutnud võlakirjad atraktiivsemaks.

Millal intressid langema hakkavad?

Kuid millal võiksid keskpangad intressimäärasid langetama hakata? Kuna Ameerika Ühendriikide majandusel on läinud oodatust paremini ning inflatsioon kõigub 2,5–3% juures, on soovitud tasemeni (2%) veel natuke maad minna. Siiski võib just viimane samm osutuda väljakutsuvamaks kui eelmised. “Kuna viimane käik soovitud tasemeni jõudmisel saab olema keeruline, on USA Keskpank andnud märku, et nii pea intressimäärade langetamist siiski ei tule.”

Intresside langetamisega ei kiirusta ka Euroopa Keskpank – see omakorda sunnib turuosalisi olukorda ümber hindama, kuna loodetud langetus lükkub tõenäoliselt veel edasi. “Euroopa ja USA Keskpank määravad suuresti globaalse intresside liikumise suuna ning nendest sõltub paljuski kõikide võlakirjaturgude käekäik,” kommenteeris Madisson.

Niisiis ennustab ekspert, et alanud kalendriaasta võiks turgude vaates olla positiivse tootlusega ning turgudel on ruumi aasta lõpuks ka praegusest kõrgemale tõusta. “Aktsiaturgudel on sageli tekkinud nõrgem periood aprillist varasügiseni. Praegu on näha, et USA majandus kasvab jätkuvalt hästi ning Euroopa majanduse madalseis hakkab taanduma. Seega võiks hoida ettevaatlikku optimismi, et selline olukord loob soodsa pinnase ka aktsiaturgudele ja pensionifondidele käesolevaks aastaks,” sõnas ekspert lõpetuseks.

Investeeringud pensionifondi võivad osakuomanikule tuua nii kasumit kui kahjumit ning pensionifondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ja kasv ei ole garanteeritud. Vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Pensionifondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet pensionifondi järgmiste perioodide tootluse kohta.