Blogi dividendinvestor.ee eestvedaja ja endine kauaaegne fondijuht Märten Kress jagab Luminori blogis viit soovitust, mida alustav aktsiainvestor võiks meeles hoida.
Tegin oma esimese aktsiaostu 1997. aastal. Sellest on nüüdseks möödas pea 24 aastat. Tõsi, esimesed sammud olid pigem kauplemishõngulised ja oma isiklikku aktsiaportfelli hakkasin sihipäraselt üles ehitama alles 2013. aastal. Samas vahepealne periood möödus suuresti teiste vara investeerides ehk fondijuhi ametit pidades. Igatahes panen nüüd kirja viis soovitust alustavale aktsiainvestorile, mida kõige olulisemaks pean.
Nii mõnigi võib nüüd seda loetelu lugedes imestada, et investeerimisspetsiifikaga on seal ju päris vähe pistmist. Kõik soovitused on justkui pigem isiklike rahaasjade ja käitumusliku poole pealt. Jah, just täpselt nii ongi. Valdav osa meie jõukuse kasvatamise teel käimise edusammudest tulenevadki tegelikult hoopis meie käitumisest. Siin on viis soovitust alustavale aktsiainvestorile.
Alusta meelerahu fondist
Mina alustasin sihipäraseid aktsiainvesteeringuid valides välja mõned dividendiaktsiad ja börsil kaubeldavad aktsiafondid ehk ETFid. Tegin algust tasapisi. Ikka väga pikkamööda. Mäletan jätkuvalt väga selgelt kui hirmutav see alustamine oli. Isegi mulle, kes ma olin juba aastaid fondijuhina teinud igapäevaselt miljonitesse eurodesse ulatuvate summadega väärtpaberitehinguid. Ikkagi tundus otsus alustada oma isikliku rahaga sihipärast investeerimistegevust kuidagi hirmutav.
Mis siis kui täpselt pärast minu ostu pöördub aktsia hind langusele? Mis siis kui kolme kuu pärast algab tõsine majanduslanguse faas? Mis siis kui mul siis kuue kuu pärast on seda investeeritud raha vaja? Just seda tüüpi küsimused käisid mu peast pidevalt läbi. Selline määramatus tundus ebamugav ning hirmutav. Kadus igasugune soov võtta niinimetatud hinnariski – osta midagi, mille hind ajas oluliselt muutuda võib.
Kuidas sellisest tegutsemist halvavast hirmust üle saada? Vastus – kogudes omale meelerahu fondi. Enamasti piisab turvatunde tekitamiseks sellest kui rahavaruga on kaetud näiteks paari-kolme kuu elamiskulud.
Vali investeeringud, millesse usud
Teine oluline komponent alustamise hirmust üle saamisel puudutas investeeringu tüübi hoolikat valimist. Tundsin, et juhul kui otsustan pikaajaliselt raha paigutada ainult sellistesse investeeringutesse, mis mulle ka jooksvalt regulaarset rahavoogu toodavad, siis on süda kuidagi rahulikum. Just suuresti nii see liisk dividendiaktsiate kasuks langeski.
Seega vali ka sina just selline varaklass, instrumendi või investeeringu tüüp, millega end mugavalt tunned ja millesse sul on usku. Ära tegutse pimesi selle järgi, mida kusagilt kodu- või välismaisest blogist või finantsportaalist loed. Meie kõigi vajadused, võimalused ja karakter on erinevad. Seda peab väljendama ka sinu valitud investeerimisstrateegia ja investeerimisportfell.
Alusta väikselt
Eelneva kahe alustala paika panemine võimaldas alustamise hirmust juba kergemini üle saada. Lõpuks ometi said tehtud esimesed pikaajalised investeeringud. Samas mäletan, et väike ebamugavustunne oli jätkuvalt sees. Siin oli abiks see, et alustasin väikeste summadega.
Praegu julgen öelda, et see oli väga õige samm. Alustama peabki tasapisi, samm-sammult ja rahulikult. Tõsi, juhul kui me oleme parasjagu finantsturgude tõusufaasis, siis võime ilma jääda mõningasest tootlusest, kuid see ei ole kaugeltki nii oluline kui mugavustunde üles ehitamine.
Seda, et meie meel on valitud investeerimisstrateegia ja investeerimisportfelli osas rahulik, alahinnatakse ikka väga palju. Seega julgengi soovitada – alusta samm-sammult, väikeste summadega, tasapisi ise muudkui õppides ja arenedes. Nii on kõige parem.
Jätka regulaarset investeerimist ja varu kannatust
Kuidas edasi? Nüüd lihtsalt jätka regulaarset investeerimist. Automatiseeri nii palju kui võimalik ja varu kannatust. Ka kõige väiksematest dividenditulu numbritest saavad õige pea keskmikud ja siis juba täitsa korralikud laekumised. Eriti juhul kui sinu portfell koosneb arvuliselt suhteliselt vähestest ETFidest/aktsiatest.
Oma tehingustatistikat uurides näen, et esimesed dividenditulu teenimise eesmärgiga investeeringud said tehtud 2014. aastal. Esimesed kontole laekunud omanikutulu numbrid olid sellised: märtsis 2014. aastal 12 eurot ja 25 senti, mais 1 euro ja 61 senti, juunis 41 eurot ja 40 senti. Kokku kogunes 2014. aasta eest dividenditulu 304 eurot. Ei midagi ülemäära suurt, kuid samas ikkagi juba täitsa arvestatav number. Aasta lõpetasin portfelliga, mis koosnes kolmest ETFist ja kolmest üksikaktsiast.
Hoogsa investeerimise tulemusel kasvas aastane dividenditulu järgmisel aastal päris palju. 2015. aasta lõpuks oli mul portfellis juba 20 erinevat väärtpaberit. Selle aasta jooksul laekus kontole kokku dividende juba 2390 euro väärtuses.
Sea sihid, tee plaane ja mõõda progressi, kuid ära seda üle tähtsusta
Jah, eesmärkide püstitamine ja progressi jälgimine on olulised, kuid sageli viskab elu sisse vimkasid, mis on täielikult meie kontrolli alt väljas. Need on asjad, mida me kuigivõrd või absoluutselt mõjutada ei saa. Selliste olukordade puhul ongi kõige mõistlikum võttagi neid täpselt sellistena – välistest teguritest tingitud mõjutustena, mille pärast ei tasu ülemäära stressi minna.
Kui midagi mõõdad, siis ennekõike seda, mida ise kõige enam mõjutada saad. Näiteks igakuist summat, mida investeeringutesse suunad või ka laekuvat passiivset rahavoogu. Kogutootluse numbritele viska pilk peale umbes aastas korra. Uuri ka tootlusnumbreid üle 3- ja 5-aastaste perioodide. Peamiselt selleks, et aru saada, kas sinu valitud investeerimisstrateegia ja selle ellu viimine võimaldavad sul saada turule sarnast tootlust või on kusagil puudujääke.
Lahtiütleja: Tegu ei ole investeerimissoovitusega. Enne investeerimisotsuse tegemist peab iga investor ise põhjalikult kaaluma tehtava investeeringu finantsilisi, maksutemaatilisi ja juriidilisi asjaolusid, samuti kõiki riske.
