Ostupühade ja saabuvate jõulude eel saavad aktiivsema hoo sisse ka petturid, kelle jaoks tähendab pühademeeleolu hoopis suuremal hulgal inimeste haneks tõmbamist. Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik tuletab meelde, et kui internetis ringlev pakkumine on liiga hea, et olla tõsi, tuleks ostmisesse suhtuda skeptiliselt, kuna see võib tekitada suure kahju.
Pettusega on kokku puutunud pea igaüks
November ja detsember on netipetturite jaoks väga magus periood aastast: kuivõrd äsjalõppenud e-smaspäevale järgnevad ostlemise pidupäevad nagu vallaliste päev (11.11), must reede (24.11) ja küberesmaspäev (27.11), kohtab jõulude eel veel teisigi sooduspakkumisi, mis ostlejaid igal sammul ahvatlevad. “Hetkel veel pettuste hüppelist tõusu näha pole, kuid suure tõenäosusega võib nende esinemissagedus eesootavatel nädalatel tõusta,” tõdes Veiko Kiik.
Põhjusi, miks petturite osakaal aasta lõpus statistiliselt suureneb, ei tule kaugelt otsida. “Kuna inimesed šoppavad jõulude eel rohkem ja üritavad sooduspakkumisi ära kasutada, siis on ka petturitel rohkem võimalusi inimesi haneks tõmmata.” Ehkki ühel või teisel moel pettusega on tänaseks kokku puutunud pea igaüks, siis eksperdi sõnul oskab enamik siiski pettusi läbi näha.
“Sellegipoolest on liikvel väga palju pettusi, ning osa skeemide puhul võibki olla väga raske läbi näha, kes tegemist on ikka pettusega või mitte. Samuti leidub riskialtimaid inimesi, kelle jaoks pole vahet, kas mõni väheväärtuslik ost vastab nende ootustele või mitte, kuna rahasumma, millest on oht ilma jääda, pole nende jaoks kuigi märkimisväärne,” kirjeldas Kiik.
Internetis ostlejatele on pettuste tõkestamise spetsialistil üks sõnum. “Kui miski näib liiga hea, et olla tõsi, siis tavaliselt nii ongi – kui vähemalt üks detail tundub kahtlane, tasub ostlemise üle kindlasti järele mõeldaja olukorda skeptiliselt suhtuda,” rõhutas ta.
Ka pakipettused on sage probleem
Kui üheks potentsiaalseks ohuallikaks on e-poest sooritatud ostud, siis teiseks sagedaseks lõksuks on spetsialisti sõnul erinevad pakipettused – nimelt võib jõulude eel sageneda ka petturite saadetud SMS-ide arv, mis annavad teada mõne paki saabumisest, kuid suunavad seejärel ostja mõnele netileheküljele isikuandmeid sisestama.
“Pettusi, kus jäljendatakse mõnda populaarset kullerteenust, ringleb hetkel üpris palju. Pettusest võib mõnikord kergesti mööda vaadata, kuna näiteks võib mõni petturi saadetud SMS langeda ajahetkele, kus klient päriselt pakki ootab,” sõnas ta. Siiski eristab pettust üks oluline detail: isikuandmete, eesotsas maksekaardi andmete sisestamine paki saatmise järel ei ole kullerteenust pakkuvatel ettevõtetel tavapärane.
“Kui paki saabumisest teavitav SMS suunab kliendi edasi leheküljele, kus palutakse sisestada kaardi andmeid, nõutakse panka sisselogimist või PIN koode, on see kindlasti koht, kus inimese peas võiks häirekell tööle hakata,” hoiatas Kiik.
Mõistagi on petturitele avaldanud mõju hüppeliselt arenenud tehisintellekt (AI), mille kasutamiseks on võimalusi pea lõputult. “Mida paremaks tehnilised oskused muutuvad, seda raskem on inimesel eristada õiget valest ehk originaali pettusest – seetõttu tasub igal juhul veenduda, kas tegemist on ikka õige e-poe või leheküljega, kuna neid on tänaseks väga lihtne jäljendada,” tõdes Veiko Kiik.
Niisiis soovitab spetsialisti ostlemise käigus säilitada kriitilise pilgu ning hoiduda oma andmete jagamist teiste osapooltega. “Iga tellimuse või lingi klikkimise puhul tasub läbi mõelda, kas seda ikka tasub teha. Kui miski tundub vähegi kahtlane, ei tohi sisetunnet eirata. Kõik, mis särab, ei pruugi olla kuld,” sõnas ta lõpetuseks.
