Ehkki investeerimise puhul rõhutatakse pidevalt strateegia paikaseadmise ja järgmise olulisust, tõdeb enamik investoreid, et sellest kinnipidamine on hoopis keerulisem, kuna psühholoogilisele survele on arvatust raskem vastu panna. Luminori privaatpanganduse varahalduri Kalle Kose sõnul on investor iseenda suurim vaenlane, kuna valed otsused on emotsioonide pinnalt väga kiired tulema.
Rege rauta suvel, vankrit talvel
Kose sõnul tasub investoril plaane teha klassikaliste majandustsüklite põhjal, mis tähendab, et kui majandus langeb, tasub välja otsida võitjad, kui uus taastumisfaas kätte jõuab. “Investeerimise puhul kehtib samuti vana eesti vanasõna: rege rauta suvel, vankrit talvel. Seega tuleks ka investeerimisele läheneda sarnasel meetodil ning hoida majanduse languse ajal pilk ettevõtetel, kes taastumise ajal võitjateks kujunevad. Majanduse taastumisfaasis on võitjad reeglina klassikalised tsüklilised ettevõtted nagu finants- ja energiasektor, tööstusettevõtted, väikeettevõtted või kasvuaktsiad, mistõttu tasub neid ka karuturu ajal alati radaril hoida,” soovitas ta.
Otsuste tegemine on aga investorite jaoks sageli keeruline. “Sa võid investorina ratsionaalselt endale küll midagi sisendada, kuid alateadvus tahab paratamatult pidevalt korrektuure teha. Seega on psühholoogilised faktorid sageli investori suurimad vaenlased, kuna just käitumismustrite toel tehakse väga palju vigu,” märkis ta.
Psühholoogia ja investeerimise seost on palju uuritud ning Kose tõi siinkohal välja kaks teooriat, mis üksteisele mõneti vastanduvad, kuid investori psühholoogiast siiski aimu annavad. “Kui klassikaline ehk kaasaegne majandusteooria ütleb, et investor on ratsionaalne ja soovib kasumit maksimeerida, siis käitumusliku rahanduse teooria kohaselt mõjutavad inimeste tegevusi psühholoogilised protsessid, sealhulgas emotsioonid ja teatud mõttemustrid,” kirjeldas varahaldur.
Just mõttemustreid saab pidada turumullide ja muude ebaratsionaalsete anomaaliate põhjusteks. “Karjainstinkt, karjakäitumine, liigne enesekindlus, kahjumikartlikkus ja teatud tüüpkäitumised mingites olukordades võivad endaga kahjulikke otsuseid kaasa tuua. Suur hulk investoreid selliseid mustreid ka järgivad ja ka kogenud investorid ei tunne end sageli nendes käitumismustrites ära.” Seega on inimene iseendale suurem vaenlane kui turg, kuhu ta investeerib.
Hirm ei ole ilmtingimata halb emotsioon
Kose sõnul on igati normaalne, kui algajana oma investeeringute pärast kardetakse, ent just hirm raha ja oma vara pärast juhib sageli valesid otsuseid. “Kui turud langevad, siis hirmust kõigest ilma jääda müüakse sageli oluline osa portfellist ära või tullakse turgudelt täielikult välja lootuses, et sügavast põhjast on võimalik uuesti siseneda,” näitlikustas ta.
Sellist ebaratsionaalsust võimendavad omakorda ka investeerimisalased uudised või artiklid, mis hirmu külvavad ning investorit otsustes kahtlema panevad. “Investor ei pruugi enam olukorda analüüsida ega ise mõelda. Samas on trendi näha ka positiivsete trendide puhul, kus tehakse ebaratsionaalseid otsuseid ja usutakse, et kõik need, kes selliseid otsuseid teevad, käituvad õigesti. Kui sa aga ei suuda karjainstinktist väljapoole mõelda, on üsna tõenäoline, et sa teed ühes teiste investoritega väga palju valesid otsuseid,” toonitas ta.
Seetõttu tuleb mõista, et langused ja tõusud on investori teekonna tavapärane osa ning mida rohkem portfell on hajutatud, seda rohkem on investor muutusteks valmis. “Investeerimise kontekstis on kindlasti võimalik selgeks teha, kas probleem oli selles, et portfell polnud piisavalt hästi hajutatud või teatud tüüpi riskidele liiga avatud. Teatud tüüpi riskifaktorid põhjustavad erinevaid liikumisi, aga see on tavapärane investeerimise osa.”
Emotsioone ei tule investeerimise puhul siiski karta, kuna need on osa inimeseks olemisest. “Oleks muidugi ideaalne, kui investor oleks hästi ratsionaalne, aga tegelikult ei ole keegi robot ja emotsioonid mõjutavad meid igapäevaelus ikka, tahame seda või mitte. Investori puhul on peamisteks emotsioonideks ahnus ja hirm, aga just hirm on ka tavaelus alalhoiuinstinkti käivitaja ning selle puudumine võib olla väga halbade tagajärgedega ka portfellile,” sõnas Kose.
“Ideaalne oleks hirm ja ahnus viia mõistlikku kooslusesse, ent kuidas ühe või teise õiget kogust saavutada – see on ilmselt iga investori põhiküsimus ning seda õpitakse terve elu vältel. Kõige tähtsam on oma vigu tunnistada ja nendest õppida, kuna see aitab tulevikus olukordi paremini analüüsida ning aru saada, miks midagi ei läinud nii, nagu esialgu planeeriti,” ütles ta lõpetuseks.
