Luminori blogi

Ekspert paneb südamele: need kaks sihtgruppi võiksid esimesel võimalusel oma pensionifondi valiku üle vaadata

Pensionifondi valik sõltub mitmest olulisest aspektist, sealhulgas investori vanusest ja riskitaluvusest.Foto: Shutterstock

Eestlaste teadlikkus pensionifondidest ja investeerimise põhitõdedest on viimastel aastatel olnud tõusuteel. Siiski tuleb igal investoril ette eksimusi, mida õnnestunuks suurema teadmistepagasi abil ära hoida. Eeskätt puudutab see Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul kaht väga selget sihtgruppi.

Pensionifondi valik tuleb üle vaadata 

Kui pensionisüsteem ligi 20 aastat tagasi alustas, siis tol perioodil polnud veel olemas riskantsemaid ja kõrgema oodatava tootlusega fonde, mis enamuses aktsiatesse investeeriksid. “Paljudel on madalama aktsiate osakaaluga ja madalama riskiga pensionifondid ikka veel alles, kuigi tegelikult on nende investeerimishorisont veel vähemalt 10–30 aastat,” rääkis Madisson. Kindlasti tasuks just nendel inimestel olemasoleva pensionifondi valik üle vaadata.

Teiseks sihtgrupiks, kes peaksid pensionifondile teravama pilgu peale viskama, on hiljuti tööturule sisenenud noored, kes ei teinud teise samba puhul valikut ise – see selgus nn loosi käigus. “Veel mõnda aega valiti noortele niiviisi just konservatiivsed fondid, ehkki tehtud valik võiks noore inimese puhul langeda just kõrgema riskiga fondi kasuks. Kindlasti tasub neil oma valik üle vaadata, kuna pensionini on veel väga pikk aeg.”

Liiga tihti vahetada ka ei tasu

See aga ei tähenda, et fonde võiks vahetada lõpmatuseni: kui sobiv on leitud, tuleks sellele võimalusel kindlaks jääda, kuna pidev vahetamine pole samuti mõistlik. “Kui leitud on sobiv fond ning õige valik tehtud, siis soovituslik hetk riskide vähendamiseks ehk fondi vahetamiseks on alates 50. eluaastast, mil pensioniiga lähemale hakkab jõudma. 50. eluaastate keskel soovitaksin pensionifondi valiku uuesti üle vaadata, et üleminek pensionile oleks võimalikult sujuv ja tasakaalukas,” soovitas Madisson.

Ehkki valitud fondi on lubatud vahetada kuni kolm korda aastas, tasuks tihedat fondide vahel pendaldamist siiski vältida. “Väga raske on öelda, kas selline käitumine toob soovitud tulemuse või mitte. Pigem on mõistlik kaaluda kohe põhjalikult kõik variandid läbi ning teha otsus pikemast vaatest lähtuvalt,” lisas ta.

Parim fond ei tähenda madalaid kulusid

Pensionifondi valik sõltub mitmest olulisest aspektist, sealhulgas investori vanusest ja riskitaluvusest. Ehkki fondid erinevad üksteisest erinevate näitajate poolest ning sobivaima leidmiseks võiks neid omavahel võrrelda, rõhutatakse Madissoni hinnangul liigselt just fondi kulude arvestamise tähtsust, mis tegelikult nii suurt rolli ei mängi. “See võib esmapilgul küll tunduda midagi käegakatsutavat, kuid senine ajalugu näitab, et madalama kuluga fondid ei pruugi kõige tootlikumad olla – kuna kõrgemate kuludega fondides juhitakse aktiivselt investeeringuid, et soovitud tootlikkus saavutada, tasub kindlasti mõelda, mille põhjal endale sobiv pensionifond valitakse,” märkis ta.

Samuti napib eestlastel sageli vajalikke teadmisi maksusoodustuste osas, kuid ka see informatsioon on Madissoni sõnul kiiresti leitav ja kättesaadav. Küll aga jõuab inimene siis järgmise küsimuse juurde: milline võiks olla igakuiselt kolmandasse fondi investeeritav rahasumma?

“Esimese hooga ei peagi teadlikkus olema kuigi suur. Seetõttu soovitan alustada kasvõi paarikümnest eurost kuus – see on esimesteks sammudeks igati sobilik. Seejärel saab juba edasi vaadata, kas summat võiks suurendada siis, kui tunnetus ja kogemus on juba tekkinud,” sõnas ta. Erinevaid stsenaariume saab pensionikalkulaatorite abil väga lihtsalt läbi mängida.

Milles seisneb aktiivselt juhitud ja indeksfondi erinevus?

Kui aktiivselt juhitud fondid on aastaid olnud üks peamisi valikuid, siis järjest enam lisanduvad nii teise kui ka kolmandasse sambasse indeksfondid. Ent mis on nende peamised erinevused? “Indeksfondid on maksimaalselt aktsiatesse investeerivad ning muudatusi vahepeal ei tehta või tehakse neid harva. Aktiivselt juhitud fondides on fondivalitsejal võimalik riske suurendada ja vähendada, seda näiteks ebastabiilsetel perioodidel nagu praegu.” Seeläbi saab majandustsüklite erinevusi veidi tasandada.

Seega tasuks investoritel kaaluda, kas olla turul maksimaalselt enesekindlalt terve kogumisperioodi jooksul või hoida teatud perioodi jooksul veidi tagasihoidlikumat joont. “Aktiivselt juhitud fondides hallatakse neid riske igapäevaselt,” lisas ta.

Hiljuti lisandusid Luminori valikusse ka jätkusuutlikud indeksfondid. “Soovisime ajaga kaasas käia ja pakkuda kogujatele võimalust kujundada oma pensionisammast nende väärtushinnangute alusel. Seetõttu on meil jätkusuutlikku strateegiat arvestavad indeksfondid nii teises kui ka kolmandas sambas.”

Tänaseks on jätkusuutlikud indeksfondid klientide poolt hästi vastuvõetud ning populaarsust kogumas. “Usume, et tegemist on perspektiivikate strateegiatega, mis jäävad turule pikemaks perioodiks ning saavad klientide seas veelgi rohkem hinnatumaks kui praegu,” sõnas Vahur Madisson.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.