Pärimisega seotud küsimused ilmuvad päevakorda lähedase isiku lahkumise korral – nagu ülejäänud vara puhul, puudutavad need otsapidi ka kogutud pensioniosakuid. Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul tuleb päritavate pensioniosakute puhul arvestada paari olulise põhitõega.
Pangale tuleb esitada pärimistunnistus ja avaldus
Mõistagi võib esimese hooga kerkida üles küsimus, kas pensioniosakuid on üldse võimalik pärida. Lühike vastus sellele on, et jah, on küll – pärida saab nii teise kui ka kolmanda samba pensioniosakuid. “Pärimisseaduse kohaselt on pensionifondi osakud nagu iga teine vara, mille puhul tekib pärimisõigus siis, kui pärijatele antakse notari poolt välja pärimistunnistus,” ütles Madisson.
Teisisõnu tuleb pensioniosakute pärimiseks pöörduda kõigepealt notari juurde, kes väljastab pärijatele selleks vajaliku pärimistunnistuse. Seejärel saab tunnistuse koos avaldusega esitada pangakontorisse. “Sellega ongi tehnilises mõttes kõik vajalik tehtud, mis pärimiseks vaja läheb – ülejäänuga tegeleb registripidaja ehk pensionikeskus,” lisas ta.
Avalduses on aga üks väga tähtis punkt: nimelt on pärijal tarvis otsustada, kas päritavad osakud kantakse temale üle või soovib ta need välja võtta. “Kui esimesel juhul kantakse pensionifondi osakud lihtsalt pärijale, siis viimasel juhul makstakse pärijale raha,” täpsustas Madisson. Nõuda on võimalik kõigi või osalist osakute ülekandmist või osakute tagasivõtmist.
Juriidilisest isikust pärijal tuleb arvestada ajaaknaga
Osakute jagunemise võib määrata ka testamendi ja pärimislepinguga. “Kui lahkunud isikul oli tehtud nii pärimisleping kui ka testament, siis seaduse järgi on pärimise kontekstis esikohal pärimisleping, seejärel testament ning viimasena seadusjärgne pärimine.”
Kuivõrd juriidilisest isikust pärija seotud toiminguteks on määratud kindel ajaaken, ei tohiks seda jätta viimasele hetkele. “Kui pärimistunnistus on notaris tõestatud, siis on juriidilisel isikul on üks aasta aega nõuda rahalise väljamakse tegemist, aga mitte hiljem kui 10 aastat peale pärandi avanemist.
Arvestada tuleb maksustamisega
Kuivõrd valikuvariante pensioniosakute pärimiseks on mitu, tuleks Madissoni sõnul kindlasti arvestada maksustamisega seotud erinevustega. “Tasub tähele panna, et kui kolmanda samba päritavad osakud võetakse rahas välja, siis sõltumata pärija vanusest tuleb tal kogusummast tasuda ka tulumaks (20%),” märkis ta.
Kui aga lasta osakud üle kanda pärija pensionisambasse, kehtivad tavapärased pensionifondi sisse- ja väljamakse reeglid – ühe väikese erandiga. “Osakute pärimise puhul nendelt küll tulumaksu tagasi ei saa, kuid kõik muud väljamaksete reeglid kehtivad endiselt.”
Mis saab, kui pensionit koguti kindlustuslepingusse?
Võib ka juhtuda, et kolmanda samba asemel koguti pensionit kindlustuslepingu alusel. Sellisel juhul tuleb samuti arvestada paari olulise nüansiga – nimelt seisneb erinevus selles, kas lahkunud isik määras lepingu tingimuseks ka surmajuhtumi kindlustuskaitse. “Kui selline kindlustuskaitse on määratud, tehakse täiendav väljamakse lepingus määratud soodustatud isikule,” märkis Madisson.
Kui aga surmajuhtumi kindlustuskaitse puudub, makstakse pension soodustatud isikule kuni garantiiperioodi lõpuni. “Kindlustuskaitse olemasolu või puudumise võiks kindlaks teha kindlustusseltsiga konsulteerimise käigus,” sõnas ta.
