Pensionifondi vara kogumine võimaldab investoril küll öösel rahulikult magada, kuid ei tähenda automaatselt, et fondi käekäik ja selle sisu külmaks võiks meid jätta. Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul on pensionisüsteemi muutused toonud kaasa teadlikkuse ja huvi kasvu ning igaüks võiks aeg-ajalt oma fondile asjaliku pilgu peale visata.
Pensionifond on pikaajaline investeering
Et pensionifondide valik on aastatega kasvanud aina suuremaks, on mõistagi kasvanud ka inimeste uudishimu ja huvi erinevate fondidega tutvuda. Küll aga ei tähenda pensionifondi investeerimine seda, et käekäigu pärast tuleks muretseda igapäevaselt. “Pensionifondi puhul on ennekõike tegemist pikaajalise paigutusega, mistõttu võiks olukorda hinnata korra-kaks aastas,” märkis ta.
Näiteks võiks mõelda ja analüüsida, kas inimene on enda vanusegrupile sobivas fondis, kuidas fondil pikaajaliselt on läinud ning milliseid fonde vahepeal juurde on tulnud. “Kindlasti pole mõistlik üle mõelda ja liiga palju muretseda: nagu investeerimismaailmas üldiselt, esineb ka pensionifondidel suuremaid ja väiksemaid kõikumisi, mille pealt ei tasuks kohe otsustama hakata. Vastasel juhul võib otsust ajendada emotsioon, mitte põhjalik analüüs,” põhjendas Madisson.
Pensionifondid annavad ülevaateid regulaarselt
Kuivõrd huvi investeerimise ja pensionifondide vastu on aastatega tõusnud, tuntakse järjest rohkem huvi ka selle vastu, kuhu või millesse konkreetne pensionifond ikkagi investeerib. “Eestis on pensionifondidel kohustus avaldada igakuiselt portfellide aruandeid. Samuti on tutvumiseks avalikud regulatiivsed dokumendid ja põhiteabedokumendid, mis aitavad fonde üksteisega võrrelda,” rääkis Madisson.
Dokumentides sisalduvate parameetrite järgi saab fonde võrrelda, sealhulgas hinnata möödunud perioodi kulusid ja tootlusi. “Pensionifondid avaldavad ka kvartaalseid raporteid, kus kirjeldatakse tegevusi ja investeeringuid, samuti on seal toodud välja erinevate varaklasside ja investeerimise osakaalud,” kirjeldas ta. Vajalikku teavet jagatakse instrumendi tasandil ning seega saab investor näiteks infot, milliseid instrumente pensionifondi soetatud on ning milline on arvel oleva raha hulk.
Jätkusuutlike fondide ajastu kestab edasi
Et pensionifondide vaates on järjest olulisemaks saamas ka fondide jätkusuutlikud põhimõtted, on see Vahur Madissoni sõnul kindlasti trend, mis on pensionifondide mängumaale tulnud selleks, et jääda. “Jätkusuutlik areng on kindlasti üks võtmesuund ning muutub mõtteviisina aina populaarsemaks. Seega üritavad ka pensionifondid oma panuse anda,” rääkis ta.
Kuivõrd jätkusuutlikkuse rakendamisel lähtutakse ESG kriteeriumide täitmisest ning nn välistamismeetodist, millega välistatakse kahjuliku keskkonnamõjuga ettevõttetesse investeerimine, tuleb ka jätkusuutliku fondi puhul teha teadlikke valikuid. “Luminori jätkusuutlikud indeksfondid investeerivad ettevõtetesse, mis kuuluvad ESG strateegiat eeskujulikult järgivate ettevõtete ladvikusse ehk vaid kõrgema tähisega märgitud ESG indeksfondidesse.”
See tähendab, et investeeritakse üksnes aktsiapõhistesse indeksfondidesse, mille investeeringud on suunatud keskmisest kõrgema keskkonna-, sotsiaalse ja juhtimisalase (ESG) reitinguga äriühingutesse ning mille puhul on välistatud äriühingud, mille tegevusel on kahjulik keskkonna- või sotsiaalne mõju. “Investeerime indeksifondide kaudu ettevõtetesse, mis moodustavad kõige kõrgema neljandiku ehk nad kuuluvad 25% parima hulka,” täpsustas Madisson.
Jätkusuutlikkus on pensionifondide vaates kindlasti trend, mis jätkub seni, kuni investoritel selle vastu huvi tõuseb. “Uued generatsioonid peavad jätkusuutlikkust kindlasti vajalikuks ja hindavad seda. Seega on jätkusuutlik investeerimine järjest olulisem suund ka tavaliste fondide jaoks. Kindlasti on maailmavaate põhjal investeerimisotsuste tegemine mõistlik samm igaühe jaoks, kellele maailm ja tema käekäik vähegi korda läheb,” ütles ta lõpetuseks.
