Ehkki noortele võib pensioniiga tunduda veel mägede taga, kinnitavad eksperdid, et just võimalikult pikk ajaperiood tagab pensioni kogumisel suurima edu. Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul tasub igaühel võimalikult varakult läbi mõelda, kuidas pensionipõlve veeta soovitakse ning mida senise elustandardi jätkumiseks teha tuleb.
Appi tulevad pensionikalkulaatorid
Madissoni hinnangul ei pruugi selline teise samba sissemaksete valem, kus enda poolt fondi paigutatud 2%-le annab riik 4% lisaks, tagada inimese elustandardile vastavat pensioni ka olukorras, kus inimese tööstaaž on olnud 40 ja rohkem aastat.
“Erinevad pensionikalkulaatorid on kindlasti hea võimalus analüüsida, kas kogutav summa on ikka pensionipõlve jaoks piisav või mitte – kui 20ndates noor siseneb tööturule ning kogub pensioniks 40 aastat, siis ainult I samba puhul moodustab pension umbes 30% viimasest sissetulekust, I ja II samba puhul veidi rohkem ehk 40%,” näitlikustas ta. Just siin ongi otsuse ja mõtlemise koht – kas 40% on ikka piisav, et senine elustandard saaks jätkuda.
Kui inimene on noorelt otsustanud koguda raha ka kolmandasse sambasse ning paigutab sinna umbes 5% oma igakuisest sissetulekust, õnnestub vastavat protsenti tõsta umbes 50% peale. Ekspertide sõnul oleks soovituslik tase aga veidi kõrgem ehk 60%. “Heaoluriikide puhul kehtib just seesama 60% viimasest sissetulekust, mida väärika vanaduspõlve veetmiseks vajalikuks peetakse,” lisas Madisson.
Niisiis võiks kolmandasse sambasse paigutada soovituslikult umbes 10% igakuisest sissetulekust – kui esimestel aastatel nii suurt summat kõrvale panna ei õnnestu, on abi ka väiksemast osakaalust. “Kõige tähtsam on, et kogumine oleks järjepidev,” toonitas Madisson.
Kuivõrd lihtne pensionikalkulaatoril tehtav arvutuskäik aitab vajadused välja selgitada, soovitab fondijuht pidada nõu ka oma vanemaealiste pereliikmetega. “Kindlasti võiks vanemate sugulastega ausalt ja läbipaistvalt suhelda ning arutada, millised olid nende ootused pensionile ja missugune on tegelik reaalsus. Kindlasti oskavad nad noorematele teinekord ka vajalikke näpunäiteid jagada.”
Edu tagavad mõistlik hajutamine ja järjepidevus
Erinevate uuringute järgi on eestlased riiklike süsteemide suhtes siiski skeptilised ning peavad ise hakkamasaamist prioriteetseks võimaluseks pensionipõlve kindlustamiseks. Madissoni sõnul on kinnisvarasse või metsa investeerimine samuti populaarsed, kuid nende puhul tuleb arvestada spetsiifiliste riskide ja kulutustega – Sellise vara eest tuleb hoolt kanda ning riske on keeruline hajutada.
Ehkki ka pensionisambad reageerivad majanduses toimuvatele liikumistele, soovitab fondijuht mõelda investeerimise põhitõe ehk riskide hajutamise peale. “Et pensionifondid on seadusejärgselt hajutatud riskiga, tagab see pensionifondidele ka stabiilsema tootlikkuse. Eesti vanimate ehk 20 aastat tagasi asutatud pensionifondide puhul võib näha, et osakuhinna tõusu pealt on need teeninud kogujale keskmiselt 5% netotootlust aastas, mis on ületanud inflatsiooni ning hoiuseintresse – seega on pensionifond igati ennast tõestanud viis säästude kasvatamiseks,” kinnitas ta.
Ent kuidas tagada kolmanda samba kogumisel edu? Madissoni sõnul tuleb kogumisega alustada võimalikult vara ning rakendada distsipliini. Teisisõnu: olla järjepidev. “Pensioni kogumisel tasub kindlasti mõelda oma järeltulijate peale – kui potentsiaalne on olukord, kus vanaduspõlves tuleb loota oma lastele? Kuivõrd rahatargad otsused võimaldavad koormaks sattumist välistada, soovitaksin kindlasti kolmanda samba tähtsust meeles pidada,” ütles Vahur Madisson lõpetuseks.
