Investeerimise seisukohast võib kohata arvamust, nagu “parim enne” oleks teatud vanusesse jõudes juba möödas, mistõttu ollakse investeerimisega justkui hiljaks jäänud. Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson kinnitab, et investeerimisel puudub vanusepiirang ning tuleviku peale võiks mõelda igaüks, sõltumata vanusest.
Kuidas vanus investeerimist mõjutab?
Madissoni sõnul mängib investori vanus kindlasti üht olulist rolli investeeringute valikul, kuid see ei tähenda, et investeerimisele kehtiks vanusepiirang. “Kuigi pikem investeerimisperiood annab investorile teatava eelise, ei tähenda see, et hiljem alustades poleks võimalik valitud pensionisammast enda kasuks tööle panna,” ütles ta.
Kolmandasse sambasse investeerimine on ennekõike tähtis sama või vähemalt sarnase elustandardi jätkumiseks ka pensionieas – kõige paremini aitab seda illustreerida lihtne arvutustehe, mida saab igaüks teha näiteks pensionifondide kalkulaatoris.
“Kui esimene sammas moodustab reeglina umbes 30% inimese viimasest sissetulekust, mida nimetatakse ka asendusmääraks, siis teise samba lisandudes tõuseb see umbes 40%-ni. Et aga jõuda tasemele, mis on tavapärane Lääne-Euroopas ja Põhjamaades – vähemalt 50%-ni – , on vaja ka kolmandat sammast,” näitlikustas Madisson.
Eelkõige sõltub pensioni ja viimase sissetuleku suhe regulaarsete sissemaksete suurusest, samas ei saa ära unustada ka esimese sissemakse suuruse tähtsust. “Kui inimene paigutab ka kolmandasse sambasse näiteks umbes 5% igakuisest sissetulekust, õnnestub asendusmäära tõsta 50%-ni. Kui selleks on soovituslik ehk 10% sissetulekutest, võib saadav pension moodustada umbes 60% inimese sissetulekust – seega tasub mõelda, milline pension oleks äraelamiseks ja pensioniea nautimiseks piisav.”
Kuivõrd pensioni jaoks investeerimine muutub iga elatud aastaga aina päevakajalisemaks, võiks kolmanda samba makseid aastast-aastasse suurendada, näiteks töötasu või tulude suurenedes. “On igati loomulik, et nooremal inimesel ei õnnestu nii palju säästa kui inimesel, kes on töötanud aastakümneid,” täpsustas Madisson.
Millises vanuses riski vähendada?
Vanusest lähtuvalt tuleb investoril niisiis tähelepanu pöörata sobiva pensionifondi valikule. “Üldiselt kehtib kirjutamata reegel, et mida vanemaks investor saab, seda rohkem võiks mõelda riskantsemast pensionisambast konservatiivsema suunas liikumise peale, sest üldjuhul noored saavad kauem taluda aeg-ajalt esinevaid turulanguse perioode,” rääkis Madisson.
Ent millises vanuses tuleks pensionifondi vahetamisele mõelda? Kui seni on soovituslik olnud vaadata pensionifondi valik üle 50. eluaastate alguses, siis viimasel ajal on trend hakanud muutuma – seda põhjusel, et paljud investorid jätkavad töötamist ka pensionieas. Seetõttu tõuseb olulisele kohale otsuse ajastamise küsimus.
“Väga palju sõltub sellest, kui kaua planeerib inimene töötamist jätkata, mis omakorda sõltub, kas ja kui palju näiteks inimese tervis tal seda teha lubab. Kui vaadata inimese elukaart, siis 50. eluaastates ollakse veel väga viljakas tööeas, mis omakorda võimaldab pensioniks säästmist kiirendada,” sõnas Madisson. Just see on ka põhjus, miks ei tormata 50. eluaastate alguses pensionifondi muutma, vaid jätkatakse 100% aktsiatesse investeerivatesse pensionifondidesse kogumist.
Kuna pensioniea lähenedes on riskide vähendamine igati loogiline ja soovituslik samm, tasub investeerimist jätkata nii kaua, kuniks sissetulek seda võimaldab. “Nii kaua, kui inimene tööl käib, võiks saadavat tulu säästmiseks kasutada – see kõik aitab valmistuda järgmiseks eluetapiks ehk pensionieaks,” selgitas Madisson. Seega pole tulevikku investeerimiseks kunagi liiga hilja.
Samas ei pea valik langema ühe kindla pensionifondi kasuks – kindlasti tasub pangaga nõu pidada ka pensionifondide kombineerimise osas, kuna just see võib paljude jaoks sobivaim variant olla. “Kindlasti võib konsultandiga nõu pidada, millist võimalust investeerimiseks kasutada ning kui kaua kõrgelt riskida – see on iga investori puhul veidi erinev ning annab igaühele vabad käed, kuidas ja kuhu oma raha paigutada,” ütles Madisson lõpetuseks.
