Ehkki investeerimisteekonna alguses võib küsimusi olla rohkem kui vastuseid, ei tähenda, et teadmatuse tõttu tuleks rahaga seotud otsused kaugemasse tulevikku edasi lükata. Luminori investeerimistoodete ja -üksuse juht Siim Uusma toob välja kaks peamist tegurit, mida inimesed rahaasjade juures alahindavad ning lükkab ümber müüdi, nagu 50-aastaselt oleks investeerimisega alustamisel juba hiljaks jäädud.
Mida varem, seda parem
Kuna just väikestel muutustel on võime kujundada tulevikku ja viia soovitud tulemusteni, tuleks rahaasjad elus võimalikult heas toonuses hoida. Luminori hiljuti läbiviidud eksperimendis selgitati välja, kuidas igapäevased harjumused meie tulevikku mõjutavad ning Siim Uusma sõnul oli eksperimendi tulemus kõigi osalejate jaoks ootuspärane.
“Need, kes olid finantskäitumise osas jõudnud arusaamale hiljem, mõistsid, et investeerimise, kogumise või eelarve planeerimisega tulnuks alustada varem. Inimesed, kes olid olulised otsused ära teinud varasemas elus, paistsid omakorda silma hea finantsdistsipliini ja -käitumise poolest,” kirjeldas ta.
Nii joonistusid selgelt välja tegurid, mida eksperimendis osalenud inimesed alahindama kippusid. Uusma toob välja neist kaks kõige olulisemat.
AEG. “Mida varem hakkad raha kõrvale panema ja koguma, seda kiiremini on võimalik elus jõuda n-ö haljale oksale,” kommenteeris Uusma. Teisisõnu: mida pikem on periood, seda rohkem on võimalik raha kogumisest või investeerimisest võita.
PLANEERIMINE. Eksperdi sõnul on väga oluline roll eelarve koostamisel ja selle järgimisel, kuna vaid nii saab kõige paremini aru, kust raha tuleb ning kuhu see edasi liigub. “Kui eelarve on paigas, on suurem tõenäosus elada paremini ka kaugemas tulevikus,” lisas ta.
Kes hiljaks jääb, see ilma ei jää
Juhul kui varasemalt ei ole raha kogumisele ja kasvatamisele liialt palju tähelepanu pööratud, ei tähenda see, et teekonda ei võiks alustada ka kuldses keskeas või pensioniikka jõudes. “Tihti arvatakse ekslikult, et 50-, 60- või 70-aastaselt alustada on liiga hilja. Kuivõrd inimese keskmine eluiga on järjest kõrgem, on 60-aastaselt alustades mitukümmend aastat aega selleks, et tekitada endale arvestatavad investeeringud või rahatagavara,” tõi ta näite.
Samuti ei peaks investeerimine jääma ajapuuduse või teadmiste vähesuse taha, kuna pealtnäha keeruline finantsmaailm ei pruugi tegelikult olla sugugi nii segane. “Igaüks võiks leida 15–20 minutit, et tuttavast spetsialisti või pangakonsultandiga nõu pidada, endale põhitõed selgeks teha ning seejärel pilk tulevikku pöörata.”
Alustamiseks pole tarvis suuremat summat
Ent milline peaks olema kõige esimene samm investeerimisega alustamiseks? Sageli arvatakse ekslikult, et selleks peab olema pangakontol suurema summa raha. Tegelikult see Siim Uusma sõnul tõele ei vasta.
“Investeerida tasub väiksemate summadega ja regulaarselt, kuna suurema summa ajatamisega on võimalik väga kiiresti puusse panna. Näiteks võivad turud olla parasjagu kuumad, mistõttu tekib kiiresti arvamus, et just praegu on õige hetk investeerimiseks. Kui turg aga pärast jahtub ja hinnad langevad, on sellest väga vähe kasu. Seetõttu on mõistlik investeerida regulaarselt ja pigem siis väiksemate summadega,” selgitas ta.
