Koolitarkuse kõrval ei tohi ära unustada ka teisi ning vähemalt sama vajalikke teadmisi, mis võimaldavad lapsel tulevaseks eluks ette valmistuda. Luminori klienditeenuste juht Kaspar Kork leiab, et lastele oleks tarvis õpetada rahatarkust realistlike eesmärkide ja eeskujulike suunanäitajate toel, kuna vastasel juhul võib lapse motivatsioon kogumiseks ja säästmiseks soiku jääda.
Raha ei kasva puu otsas
Et paljudes peredes jagatakse lastele teatud perioodiks taskuraha, ei tohiks lapsel tekkida valeootust, nagu raha oleks miski, mis kergelt tuleb ja sama kiiresti ka kulub. “Lastele võib jääda rahast petlik mulje ainuüksi põhjusel, et taskuraha ongi justkui mõeldud ainult kulutamiseks, mitte kogumiseks,” tõdes Kork.
Raha väärtus saab aga lastele sageli selgemaks siis, kui silmapiirile ilmub mõni eesmärk või unistus, mille realiseerimiseks enam väikestest summadest ei piisa. “Kui jätta mõni komm või šokolaad ostmata, siis on kogunenud raha eest võimalik lapsel tulevikus juba midagi väärtuslikumat osta,” tõi ta näite.
Just sellist mõtteviisi võiks Korki hinnangul laste seas rohkem juurutada – seda enam, et iga suurem unistus saab alguse väikestest sammudest. “Järjepidevalt raha kõrvale panemise ning realistlike eesmärkide seadmisega õnnestub kogumisele anda väärtus, mida tühja-tähja peale kulutamisega teha ei õnnestu.” Seeläbi kasvab lapse silmis ka raha väärtus ning arusaam, et raha ei kasva tõepoolest puu otsas.
Siiski pole esialgu mõistlik suunata last koguma raha proportsionaalselt liiga suurte soovide jaoks, kuna see võib esile kutsuda hoopis vastupidise reaktsiooni. Näiteks võiks hoiduda eesmärkidest, mille jaoks raha kogumiseks võib minna aastaid. “Lapse motivatsiooni hoiab kõrgel see, kui ta näeb, et kogumine täidab oma eesmärki ning aitab tal unistuse poole liikuda – seega tasub alustada väikestest sammudest,” soovitas Kork.
Tasa ja targu suuremate teadmiste poole
Nagu paljude teiste valdkondade puhul, on ka raha kogumine miski, mida saab hästi õpetada õigete eeskujude abil. Korki sõnul saavad just lapsevanemad olla väga headeks suunanäitajateks ning aidata mõista, kuidas rahaasju paremini korraldada. “Kõige parem õpetamisviis on see, kui vanem näitab oma oskuste ja teadmistega eeskuju, kuidas rahaga ümber käia ja seda teadlikult koguda või investeerida.”
Et investeerimisteemalisi ülesandeid tuleb järjest enam ette ka koolitundides, võiks lapsi rohkem kaasata ka kodus. “Miks mitte vaadata koos lapsega järgmise kuu eelarvele otsa ning hinnata, millele kõige rohkem raha kulub. Sellise kaasamise abiga saab laps ülevaate, kuidas peres rahaasju korraldatakse ning oskab tänu sellele ka raha väärtust paremini hinnata,” märkis ekspert.
Seega julgustab Kaspar Kork lapsevanemaid lapsi kaasama ning küsimuste korral toetust pakkuma. “Kindlasti võib mõni asi lapsele segadust tekitada, kuid lihtsas keeles ja rahulikult selgitamine aitab takistusi ületada.” Samuti võiks rahatarkuse puhul arvestada lapse vanuse ja sellest tulenevate võimetega.
“On väga suur vahe, kas investeerimistarkusi tutvustatakse 5- või 10-aastasele lapsele. Seega tasub alustada lihtsamatest põhitõdedest ning liikuda lapse vanuse kasvades keerulisemate teemade juurde. Iga oskus tuleb tasa ja targu, seega tasub olla järjekindel ja julgustada last ka soovi korral küsimusi esitama,” sõnas Kork lõpetuseks.
