Luminor tõi Eestis turule jätkusuutlikud II ja III samba indeksfondid Jätkusuutlik Tulevik ja Täiendav Jätkusuutlik Tulevik, mis võimaldavad pensionipõlveks valmistuvatel inimestel hoolitseda ka meie elukeskkonna säilitamise ja ühiskondliku heaolu eest.

Uute fondide tegevusega edendatakse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja ettevõtte juhtimisalaseid (ESG) kriteeriumeid. Kuni 100% pensionifondide varadest paigutatakse indeksfondidesse, mis investeerivad ülemaailmsetesse ettevõtetesse, mis on nimetatud kriteeriumite poolest oma valdkonna liidrite hulgas. Seejuures hoidutakse investeerimast ettevõtetesse, mis osalevad näiteks fossiilsetest kütustest energia tootmises. Tegemist on ühtlasi ka Luminori esimeste passiivselt hallatavate pensionifondidega.

„Inimesed on üha rohkem huvitatud nii rahaliselt kindlustatud pensionipõlvest kui ka keskkonnasäästlikuma elu elamisest. Seega oleme astunud järgmise sammu ja pakume klientidele võimalust koguda endale sääste jätkusuutlikult. Erinevalt teistest turul saadaolevatest fondidest ühendavad Luminori Jätkusuutliku Tuleviku indeksfondid passiivse juhtimisstrateegia keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja ettevõtte juhtimisalaste kriteeriumite edendamisega, tänu millele sobivad need Eesti elanikele, kes soovivad toetada ühiskondlikult vastutustundlikke investeeringuid,“ ütles Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.

Lisaks ettevõtetele, mis toodavad energiat fossiilsetest kütustest, väldivad või vähendavad Luminori Jätkusuutliku Tuleviku fondid ka investeeringuid ebaeetilistesse sektoritesse nagu relva-, tubaka-, alkoholi-, tuumaenergia-, hasartmängu-, geneetiliselt muundatud toodete jt sarnaste valdkondade tööstustesse.

Investeerides läbi sellistele kriteeriumitele keskendunud pensionifondide, saavad fondi kaudu pensioniks kogujad avaldada ka omapoolset survet globaalsele majandusele ja mõjutada ettevõtteid muutma oma käitumist keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt vastutustundlikuks.

Investeerimisstrateegia noorematele

Luminori Jätkusuutliku Tuleviku fondid sobivad noorematele ja keskealistele Eesti elanikele, kellel on pensionini jäänud veel vähemalt 10 aastat ja kes on valmis võtma suuremat riski: kuni 100% fondide varadest investeeritakse aktsiaturgudesse, mis tähendab, et nende investeeringu väärtus võib kogumisperioodi ajal märkimisväärselt kõikuda. Sellise strateegiaga on aga võimalik teenida konservatiivsemate investeerimisstrateegiatega võrreldes pikas perspektiivis rohkem tulu.

Pikkani tõi ka välja, et elamaks mugavalt ning oma igapäevaharjumusi ja elukvaliteeti pensionipõlves radikaalselt muutmata, peaks inimese sissetulek pärast aktiivse tööelu lõppu moodustama vähemalt 60-70% tema praegusest igakuisest sissetulekust. Arvestades, et Eesti elanikud veedavad pensionil keskmiselt 20 aastat, peavad nad hakkama juba varakult tulevikuks valmistuma.

„Viimaste arvutuste kohaselt moodustavad I sammas ja II sambasse kogutud säästud inimeste praegusest sissetulekust vaid kuni 40%. Rahaliselt kindlustatud pensionipõlve tagamiseks soovitame koguda aktiivselt raha II ja III pensionisambasse: regulaarsete sissemaksete abil saab pikas perspektiivis koguda pensionipõlveks märkimisväärset lisa,“ lausus Pikkani.

„Pensioni kogumisel tuleb aga alati pöörata tähelepanu ka investeerimisriskile – kas see on väike, keskmine või suur. On oluline, et iga inimene valiks vastavalt oma vanusele ja muudele asjaoludele optimaalse riskitaseme, sest liiga riskantne või konservatiivne strateegia ei pruugi sobida soovitud pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks,“ lisas ta.

Rohkem infot: Jätkusuutlikud pensioni indeksfondid (luminor.ee)