Aktsiatega kauplemine võib panna alustava investori esimese hooga kukalt kratsima, kuna vastuseta küsimusi on tõenäoliselt rohkem kui lihtsaid ja konkreetseid selgitusi. Mis on aktsiad ja miks need kunagi otsa ei saa, selgitab lähemalt Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose.

Tõend investorile

Kalle Kose sõnul on aktsia tõend investorile, et tal on teatud ettevõttes osalus. “Kui ettevõte luuakse, tekib aktsiakapital,” ütles ta, mis tähendab, et aktsionärid panevad olemasoleva kapitali ettevõttesse. See jaguneb omakorda teatud osadeks. “Noteeritud börsil kaupleva ettevõtte aktsiad on börsil kaubeldavad ning iga investor võib oma soovi järgi neid osta ja müüa, et seeläbi osalust suurendada või vähendada,” selgitas ta.

Ent kui palju neid aktsiaid ikkagi on? Algajale võib tulla üllatusena, et aktsiate kogus pole piiratud ning ettevõtte puhul on see arv üldjuhul võrdlemisi stabiilne. Sellest olenemata võib aktsiaid alati juurde tekkida, seda eriti just kasvufaasis olevate ettevõtete puhul.

“Oleme kindlasti kuulnud, kuidas start-up’id kapitali tõstavad. Kui kapitali on juurde vaja, emiteeritakse uusi aktsiaid juurde ehk investoritele antakse osalus ja lootus sellest kasvamisest osa saada,” selgitas Kose.

Kaks võimalust

Küpsematel ettevõtetel võib aga toimuda hoopis vastupidine areng, kus aktsiaid hoopis vähendatakse. Miks see nii on? “Kui ettevõttel on olnud stabiilne areng ning tal on ülekapitaliseeritus, mis tähendab, et ettevõte on teeninud palju kasumit, siis on kaks võimalust, kuidas seda kapitali investoritele tagasi anda,” rääkis ta.

Üheks variandiks on see, et ettevõte areneb ja investeerib pidevalt oma tegevusse. Kui aga kasvuplaanid puuduvad, jääb kapital ettevõttesse seisma või jaotatakse mingi osa sellest aktsionäridele tagasi.

Kõige levinum viis selleks on dividendide maksmine, kuid on ka teine moodus: ettevõte võib ka iseenda aktsiaid turult tagasi osta. “Oletame, et sul on mingi hulk ettevõtte aktsiaid. Kui nende arv väheneb, siis ettevõtte aktsia hind suureneb, sest kasum jaotub vähemate aktsiate peale,” näitlikustas Kose. Niisiis võib aktsiate arv väheneda või suureneda, ent see pole fikseeritud suurus.

Kas aktsiad saavad otsa?

Kas seeläbi võivad aktsiad ka näiteks päriselt otsa saada? Kose sõnul pole see võimalik, sest aktsiate puhul pole tegemist füüsilise kaubaga, mida kellegi poolt ära tarbitakse. “Nad emiteeritakse ja börsiettevõtte puhul on nad pidevalt ringluses: neid võib jääda vähemaks ja tulla juurde, kuid neid ei tarbita kunagi ära,” selgitas ta.

Samamoodi on ka näiteks bitcoin’ide ja rahaga. “Raha trükitakse küll suurtes kogustes juurde, aga see ei saa otsa, kuna see on kogu aeg kellegi käes. Kui rahakupüürid kahjustuvad või kuluvad, siis neid uuendatakse. Aktsiatega seda füüsilist probleemi ei ole,” märkis Kose.