Milline on sinu riskitaluvus, mis vahe on aktsia turu- ja nimiväärtusel ning mida tähendab lühend ETF – need on vaid mõned näited küsimustest, millega alustaval investoril tutvust teha tuleb. Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose selgitab, milliseid investeerimisalaseid termineid võiks enne portfelli koostamist teada, et turule sisenemine lihtsamalt läheks.

Kas riskitaluvus tähendab julget pealehakkamist?

Investeerimisega alustamisel on väga tähtsal kohal sellele eelnev eneseanalüüs – sealhulgas joonistub eredamalt välja riskitaluvuse hindamine. Kalle Kose sõnul räägitakse riskitaluvuse puhul sageli küll inimese vanusest, kuid sel ei pruugi ilmtingimata investori eagrupiga seost olla – tähtis on see, millist investeeringute väärtuse langust on inimene võimeline taluma, nii et see n-ö tema und ei segaks. Vanus alati seejuures rolli mängida ei pruugi.

„Kui rääkida riskitaluvuse tähendusest, siis tegemist on riskiga ehk võimaliku portfelli väärtuse langusega, mida investor on valmis oma portfelli puhul aktsepteerima. Seega aitab riskitaluvus välja selgitada, millise koosseisu või sisuga investori portfell üldse olla võiks.”

Kuigi riskitaluvuse määramine võib teoreetiliselt olla küll üsnagi lihtne, selgub tõde tavaliselt praktika, eesotsas turulanguste käigus. „On investoreid, kes ütlevad alguses, et nad soovivad ainult aktsiatest koosnevat portfelli, aga kui esimene ulatuslikum langus kätte jõuab, saab selgeks, milline riskitaluvus inimesel tegelikult on – kui selgub, et see on prognoositust madalam, tuleb portfelli varade jaotuses korrektuure teha,” täheldas Kose.

Riskitaluvust saab välja selgitada erinevate küsimuste abil, kuid kõige tähtsam on iseenda jaoks selgeks teha järgmine: kui suurt portfelli väärtuse langust teatud perioodi jooksul oled valmis aktsepteerima või tolereerima? „Kui sellele küsimusele suudetakse adekvaatselt vastata, saab selgeks, kas näiteks 10%-line langus on veel talutav või mitte ning milliste varaklasside peale investoril sellest infost lähtudes mõelda tuleb. Kui investor ei talu näiteks isegi 5% langust, tuleks mõelda eelkõige võlakirjade ning praegustes tingimustes miks mitte ka pangahoiuse peale.”

Mis vahe on strateegilisel ja portfelliinvestoril?

Alustavale investorile võib tulla üllatusena, et vastavalt strateegiale nimetatakse erinevalt ka turuosalistest investoreid. Siin tulevad mängu strateegiline ja portfelliinvestor, mis on Kalle Kose sõnul samuti omamoodi vastandtähendusega.

„Strateegiline investor omab ettevõttes suuremat panust kui portfelliinvestor, mis tähendab, et tema jaoks pole oluline ainult kasumi teenimine läbi investeeringu, vaid pigem ettevõtte tegevuse mõjutamine ja sinna panustamine,” selgitas varahaldur. Näiteks võiks strateegiliseks investoriks olla samas sektoris tegutsev ettevõte, kes soovib oma ettevõtte positsiooni parandada. „Samuti võib strateegiline investor paigutada vara idufirmasse, et omada seal osalust ja seeläbi ka olukorda enda kasuks ära kasutada.”

Portfelliinvestor seevastu sihib aktsiaturgudel passiivset tulu, soovib saada tootlust dividendidest või kapitalitulu ehk aktsiahinna tõusuna. Nii on suur hulk tavainvestoreid just portfelliinvestorid – kuivõrd portfelliinvestori vara osakaal on oluliselt väiksem, ei löö ta ettevõtte tegevuses kaasa, vaid on pigem huvitatud ettevõtte aktsiatest saadavast tulust.

„Teise ettevõttesse investeerimise kaudu enda ettevõtte tegevusele kasu saamine või ka investeeritava ettevõtte aktiivne mõjutamine on strateegilise investori peamine motivatsioon. Portfelliinvestorit huvitab eelkõige just tegevusest saadav tootlus.”

Aktsia turuväärtus on selle tegelik väärtus

Aktsiatega kaubeldes kohtub investor peaasjalikult aktsia turu- ehk tegeliku väärtusega. Küll aga tasub teada, et aktsiatel on olemas ka nimiväärtus ja raamatupidamisväärtus, mis võivad üksteisest olulisel määral erineda. „Investori jaoks on kõige tähtsam kindlasti turuväärtus – selle ümber käib börsiturul kogu tants ja trall, kuna just see näitab, millist summat ühe ettevõtte aktsia investorite arvates hetkel väärt on,” kinnitas Kose.

Kui aktsia nimiväärtust võib väljendada aktsia osakaaluna aktsiakapitalis – nimiväärtus leitakse aktsiakapitali sissemakstud summa jagamisel aktsiate koguarvuga – ja see võib olla võrreldes turuväärtusega väga madal, siis tegelikult eristatakse ka aktsia raamatupidamisväärtust. „Raamatupidamisväärtus tähendab vara väärtust raamatupidamise vaates, kuid aktsia tegelik väärtus on sellest tavaliselt suurem. Kuid olukord võib olla ka sootuks vastupidine: näiteks on panganduse sektoris aktsiate hinnad sageli raamatupidamisväärtusest madalamad,” lisas Kose.

Aktsiatele pakuvad konkurentsi ETFid

Aktsiate ja võlakirjadega paralleelselt räägitakse ka terminist ETF (exchange traded fund) ehk emakeeli börsil kaubeldavatest fondidest. Kuivõrd fonde võib börsil leiduda erinevaid, on ETFi puhul reeglina tegemist passiivse instrumendiga, mis tähendab, et keegi seda aktiivselt ei juhi.

„Kui aktiivselt juhitud fondi puhul on fondijuhi ülesandeks saavutada mõnest võrdlusindeksist parem tootlus, siis ETFi kuuluvad erinevate ettevõtete aktsiad. Samuti on ETF aktsiatega sarnane päevasisese kauplemise ja hindade liikumise poolest. Aktiivselt juhitud fondi puhul seevastu arvutatakse hind päeva lõpus.”

Seetõttu on ETFil aktiivselt juhitud fondi ees mitmeid eeliseid. „Kui päevasiseselt hakkavad turud liikuma, siis investoril on võimalik vastavalt liikumissuunale otsuseid vastu võtta. Teine oluline eelis on kuluaktiivsus – kuna aktiivselt kaubeldaval fondil on reeglina meeskond, kes fondi juhib ja otsuseid vastu võtab, siis sellega kaasnevad ka tasud. ETFi kulustruktuur on niisiis investorile soodsam, seda enam, et aktiivne investor soovib tehinguid teha kiiremini,” lisas ta.