Luminori blogi

VISA vs Mastercard: mis vahe neil ikkagi on?

Foto: Shutterstock

30. novembril läheb käiku Luminori uhiuus internetipank ja veebileht ning uuenduste tuules asendatakse ka kõikide klientide senised pangakaardid uute VISA kaartidega. Novembri lõpp ei ole enam kaugel ja kindlasti soovivad inimesed uute ja vanade kaartide erinevuste kohta rohkem teada. Luminori kaartide üksuse juht Grigori Ilkevits räägib lähemalt sellest, mis vahe on üldse VISA ja Mastercardil ning mille põhjal langetas Luminor pank valiku. 

Valikuvabadus

Otsus asendada senised kaardid VISA kaartidega sündis päris mitmel põhjusel. Esiteks mängis rolli see, et Luminori Läti ja Leedu filiaalid pakuvad VISA kaarte ning oma teenuste ja töö ühtlustamiseks viiakse VISA peale üle ka Eesti. Baltikumi suuruselt kolmanda pangana on Luminorile oluline teha koostööd sama kaardipakkujaga kõigis kolmes riigis. 

Teine oluline eesmärk oli konkurentsi suurendamine Baltikumis – meie peamised konkurendid on valinud koostööks Mastercardi ja meie jaoks tähendab see võimalust pakkuda klientidele alternatiivi ehk valikuvabadust. 

Mängu tuli ka mõni tehniline kaalutlus – nimelt võimaldab VISA sujuvamat PayPali kasutamist. Kui näiteks Mastercardilt oma PayPali kontole raha laadimisega on varasemalt esinenud tõrkeid, siis VISA kaardiga käib see lihtsalt. 

Kumb tuli esimesena?

VISA sai alguse siis, kui Bank of America hakkas klientidele pakkuma kaarte nimega BankAmericard, mis oli esimene seda laadi elektrooniline maksevahend. Hiljem sooviti teenuseid laiendada üle kogu maailma ja selleks valiti kaardile uus nimi, mis sobiks kasutamiseks kõikjale – VISA. 

Tegemist oli väga mugava maksevahendiga, mis kasvas tohutul kiirusel, kuid igale edukale lahendusele kasvab sama kiiresti kõrvale ka tihe konkurents. Selleks ühendasid jõud mitu USA panka, et luua pankade assotsiatsioon Interbank Card Association, millest kasvas lõpuks välja Mastercard. 

Kaardid nagu vennad

Funktsioonide poolest on VISA ja Mastercard väga sarnased – viipemaksed, tehingute kiirus ja muu on täpselt sama kvaliteetsed ning vastavad samadele EMV-nõuetele. Väike erinevus on märgatav selles, kuidas inimesed oma kaarte kasutavad. Näiteks selgus 2019. aasta rahvusvahelistest andmetest, et VISA kaardi omanikud on aktiivsemad viipajad – 35 protsenti kõikidest VISA kaardiga tehtud maksetest olid kontaktivabad. Mastercardiga tehtud tehingutest olid kontaktivabad 31 protsenti.

Ajalooline erinevus seisnes nende kahe puhul selles, et esialgu keskenduti erinevatele turgudele. Kui VISA lõi laineid eelkõige Ameerika Ühendriikides, siis Mastercard seadis kohe eesmärgiks vallutada ka Euroopa turud. Nüüdseks on muidugi olukord ühtlustunud ning mõlemad teenusepakkujad on katnud kogu maailma. 

See, millist kaarti oma klientidele pakkuda, on iga organisatsiooni ja kaupmehe enda otsustada. Valikuid on palju – VISA, Annex, Union Pay, Mastercard ja teised. Nii võib olla, et mõnel pool kasutatakse rohkem VISA kaarte ja teisel jällegi rohkem Mastercardi kaarte.

Näiteks leidub Kuubal, aga ka mujal tõenäoliselt rohkem kohti, kus saab maksta VISA kaardiga kui Mastercardiga. Seda seetõttu, et VISA on teinud väga intensiivset turundustööd, ulatuslikumalt kanda kinnitanud ning läbi teenindavate pankade rohkemate kaupmeestega lepinguid sõlminud. 

Seevastu Hiina elanikkond kasutab enamasti Union Payd ega tea ei VISAst ega Mastercardist suurt midagi. Lausa 50 protsenti kõikidest kaarditehingutest kogu maailmas käib Hiina tõttu Union Pay kaudu. Teisel kohal on VISA 27 protsendiga ning kolmandal Mastercard 18 protsendiga. 

Eestis ei ole sisuliselt vahet, kas rahakotis on VISA või Mastercard, sest pankade ja teenuspakkujate makselahendused on integreeritud nii, et kasutada saab mõlemat. Tegelikult ei ole ka Euroopas erilist vahet, kumba kaarti kasutada ning tehingud saab igal pool tehtud mõlema kaardiga. Nii juhtub üsna harva, et klient spetsiaalselt üht või teist kaarti eelistab.

Aga boonused?

See, millised boonused või programmid kaartidega kaasa saab, sõltub nii pangast kui kaardi tüübist. Kui võtta tavaline deebet- või krediitkaart, siis üldiselt sellega suuri pakkumisi või boonuseid ei saa. Kui võtta aga näiteks Infinite või Platinum kaart, pakub kliendile boonuseid nii VISA kui Mastercard. 

Pangad võivad oma teenuste koostamisel valida, kas võtta standardpakkumine, milles on kõik peamised vajalikud funktsioonid või lisada neile mõni juurde. Selleks, et klientidele lisaväärtust pakkuda, maksavad pangad sageli ise juurde.

Tegemist on ju ikkagi konkurentidega ja seepärast üritatakse klientidele ikka rõõmu valmistada, et nad ikka kindlasti üht või teist kaarti eelistaksid. Näiteks saavad VISA Infinite ja Mastercardi World Elite kaartide omanikud lennujaamades tasuta äriklassi ooteruumides mõnusalt aega veeta või nautida erinevaid soodustusi hotellides ja mujal.

Märksõnad: , ,
Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.