Kuidas saavad väiketootjate kaubad poelettidele?

Foto: Scanpix/PM/Andres Ehrenpreis.

Suurte välismaiste jaekaupluste kaubavalik võib esialgu silme eest kirjuks võtta. Iseenesest ei jää ka Eesti toidupoed nagu Selver välismaistest tegijatest sortimendi poolest sugugi maha. Tõenäoliselt oled sinagi märganud Selveris käies erinevate Eesti väike- ja mahetootjate kaubavalikut, mis vahel isegi kaupluseti erineb. Selleks, et väiksemate tootjate kaubad ka suuremate kaupluste riiulitele jõuaks, on Selveril oma taktikad.

Mida peaks väiketootja Selveri kaubavaliku tagamaade kohta teadma?

Selveris saadavaloleva kaubavaliku taga on suur töö, millest tarbijad enamasti isegi teadlikud pole. Lisaks ise uute toodete otsimisele peavad Selveri ostujuhid ja teised töötajad suhtlema ka erinevate ettevõtetega, kes oma kaupu kauplusesse müügile soovivad saada.

“Kindlasti on väiksematel ettevõtjatel selleks võimalus olemas,” sõnas Selveri ostudirektor Katrin Riisalu. “Minu soovitus on, et ettevõtjad viiksid ennast kurssi sellega, kuidas suur jaekett toimib, millised on nõudmised, kuidas valitakse sortiment, miks kõik pakkujad alati valituks ei osutu, millised on müügimahud.”

Selveri kaubavaliku põhimõtetest võib lähemalt lugeda siit, kuid Riisalu soovitab inimestel osaleda ka erinevatel seminaridel, kus samast teemast juttu tuleb või siis paluda kohtumist, kus ostujuht saab selgitada Selveri põhimõtteid.

Tahad oma kaupa Selverisse? Alusta nendest sammudest

“Kõiki tooteid, mida pakutakse, me sortimenti niikuinii võtta ei saa, sest ruumi lihtsalt pole ja kõik tooted ei müü. Tänasel turul on väiketootjaid väga palju, sest igaühel on võimalus midagi ise teha,” sõnas Riisalu ning lisas, et oma koha jaeketis saab neist vaid väike osa.

“Vahel ei olegi väiksematel ettevõtjatel vaja oma kaubaga isegi suuremasse toidupoodi tulla, sest nende tooteid ostetakse laatadel ja turgudel palju rohkem. Personaalne müük, degusteerimine ja suhtlus kliendiga maksab ka midagi – see on see, mida me alati pakkuda ei saa,” ütles ta. Teine küsimus on muidugi seotud tarnega ning samuti on väga oluline, et müüdav kaup oleks stabiilselt saadaval.

Ostudirektori sõnul tuleks alustada sellest, et kaupmees teeb endale selgeks, millisesse kategooriasse toode kuulub, otsib seejärel vastava kontakti, kes Selveris selle kategooriaga tegeleb, ning võtab temaga ühendust. “Meil on kodulehel kõikide ostujuhtide kontaktid olemas,” ütles ta.

“Esimene kiri võiks olla mitte väga pikk, võiks sisaldada lühitutvustust ettevõttest, tooteid, mida soovitakse pakkuda, ning hea kui on ka pildid juures. Kindlasti kui valikus on palju tooteid, võiks ise teha sellise eelvaliku, milliste toodetega soovitakse alustada. Kui juba hästi hakkab minema, siis saab tooteid juurde pakkuda,” jätkas Riisalu täpsemate nõuannetega.

Esimeseks katseks sobib hästi kampaania

Alustuseks soovitab ta pakkuda tooteid kampaaniasse, kuna kliendid märkavad paremini tooteid, mis on kampaanias ja sooritavad suurema tõenäosusega ka ostu. Neid võimalusi tuleks kindlasti Riisalu sõnul kindlasti uurida.

“Kirja saatmise järel tuleb oodata, vastusega võib minna aega, kuna meil on palju koostööpartnereid ja seetõttu võtavad vastused aega. Ostujuht võib vastates ka saata orienteeruva aja, millal toimub kategooria ülevaatus. Uute tootjate puhul me lisame tooteid sortimenti läbi kategooria ülevaatuse, sest uutele toodetele tuleb tekitada ruum mõne teise toote arvelt, mis sortimendist välja jäetakse.”

Hetkel leiab Selveri kaubavalikust alustavate põllumeeste ja väiksemate ettevõtjate tooteid praktiliselt igast kategooriast. “Meil on Alutaguse juustud, Käsitöö Butero võid, Puidust lõikelauad, võinuge ja muid kaupu Maronest OÜlt, meed erinevatelt väiketootjatelt, moosid, kohvid, moosid, väiksemate lihatootjate tooted, mahlad. Põhimõtteliselt leiab igast kategooriast midagi,” kirjeldas Riisalu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.