Miks hakata ettevõtjaks? No kasvõi sellepärast, et siis saad olla ise enda peremees, valida omale sobivad tööd ja tööaja – ühesõnaga on vabadust omajagu rohkem. Kuigi nagu ütleb värske ettevõtja, OÜ Saadus looja Keivo Kõiv, päris puhkust väikeettevõtjal vist polegi. Aga seda kompenseeribki vabadus oma asju ise planeerida.

Naljaga pooleks – või siiski mitte? – ütleb Kõiv sedagi, et hobiga tegelemiseks on ju aega vaja. Nimelt on tegu tuntud näoga Eesti rallikrossi maastikul – Keivo Kõiv on põhikooli algusest sõitnud bagidega ning juba 16-aastasena sõitis ta oma esimese meistrivõistluste hooaja – Lätis. Praegu taltsutab mees aga Crosskart Xtreme klassi sõidukit – mis muuseas kiirendab “sajani” kahe sekundiga – Eesti rallikrossi meistrivõistlustel.

Eks oma osa mängis otsustamisel seegi, et töötaja teenib lisaks endale raha ka tööandjale. Kui oskad omale ise tööandjaks olla, siis miks kogu teenistus endale jätta? Muuhulgas selliste kaalutluste tulemusel jättiski Kõiv eelmise aasta suvel kindla ja meeldiva palgatöö ning valmistab nüüd juba pool aastat omal käel väikeseid kasvuhooneid.

Stardis andis hoogu ettevõtluskoolitus

Siit-sealt võib kuulda, et Lõuna-Eestis pole töö leidmine teps mitte lihtne. Ehk ongi see nii, kuid Kõivu isiklik kogemus seda ei kinnita. Tema ütleb hoopis, et pärast viimasest kohast lahti võtmist läks mööda ainult natuke aega, kui juba hakkasid tulema telefonikõned – kuuldi, et mehel on rohkem vaba aega ja hakati teda enese juurde kauplema. Paraku pidi Kõiv ära ütlema – soov ja plaan oli kindel.

Seega polnud ettevõtjaks hakkamine talle pealesunnitud, et ise endale töökohta luua. Pigem vaba valik ja juba ammune mõte. Lihtsalt seni polnud mees tegudeni jõudnud, aga nüüd oli õige hetk.

Eelmisest kohast – Kõiv töötas viis aastat Ahja Moodulahjus ahjumeistrina – lahkumise järel võttis ta end töötuna arvele. Ei läinud kuigi palju aega mööda, kui oli vaja Töötukassa konsultandiga vestelda – telefoni teel – ning aru anda, mis tema edasised plaanid on. Kuulnud endale ise töökoha loomise mõttest, soovitas konsultant õige pea ettevõtluskoolitust, kust saaks n-ö teoreetilise baasi alla.

Mõeldud, tehtud, käidud. Koolitust meenutab Kõiv hea sõnaga ja tõdeb, et seal sai paljudes asjades targemaks ning lisaks koostatud äriplaan koos finantsprognoosidega, mis õigel teel olemisest kindlust andsid.

Muide, mõnikord juhtub, et oma ettevõttega alustades tehakse edasi seda, mida varasemalt juba kaua tehtud on ehk tegevusala tuleb loomulikku rada pidi. Kõivul oli mõnes mõttes vastupidi – kui ettevõtluskoolitusel pidi hakkama äriplaani koostama, nõudis idee leidmine isegi natuke peamurdmist.

Kuna Kõiv oli isatallu (nüüdseks taas ka enda koju) üsna äsja kasvuhoone püstitanud, hakkas mõte tasapisi sinnapoole liikuma. Miks mitte pakkuda mõistlike hindadega kvaliteetseid kasvuhooneid? Nõnda oligi koolitusel tehtava äriplaani koostamiseks tegevusala valitud.

Koolitus läbitud – vägagi praktiline ja eluliste näidetega ning huvitavate õppejõududega, rõhutab Kõiv – ja äriplaan tehtud, jõudis ta koos Töötukassa konsultandiga plaanini taotleda kuni 6000 euro suurust ettevõtlusega alustamise toetust. Ning nagu selgus, tuli äriplaan välja sedavõrd asjalik, et taotlus sai rohelise tule.

Seega ei olnudki enam teha midagi muud, kui kuskilt pihta hakata. Firma asutamine on Eestis teadupärast lihtne ja võtab aega kokkuvõttes ehk mõne päeva. Bürokraatiast proovib Kõiv end aga mõnes mõttes eemal hoida – see on võimalik suuresti tänu sellele, et peres on raamatupidaja ehk usaldusväärne abi on omast käest võtta.

Toetusega soetas Kõiv suuremad asjad, näiteks universaalse puidutöömasina, millega saab puitu ka hööveldada ja paksusesse lõigata, ning laastuimuri. Hulk tööriistu oli olemas juba endal – “Nagu maal ikka” – ning töökoja sisustas kodutalu ühte hoonesse, mis vajab küll kõpitsemist, kuid kus praegu kenasti toimetada saab.

Kuidas ehitada head kasvuhoonet?

Ainuüksi millegi tegemine või pakkumine ei taga veel, et keegi seda ka ostab – toode võiks ikka midagi väärt ka olla. Kasvuhoone puhul, näiteks, oleks tore, kui see üle ühe aasta vastu peaks. Selleks tuleb kasutada korralikku tugevussorteeritud materjali ja tugevat karastatud klaasi ning liita need üheks tervikuks sedasi, et Eesti karmid ilmaolud kupatust laiali ei lammutaks või niiskus kohe konstruktsiooni sisse ei pääseks.

Teisalt võiks klientidele pakkuda ka lisaväärtuseid ja nutikaid lahendusi. OÜ Saadus väikesed kasvuhooned on valmistatud selliselt, et võimalikult vähe oleks näha kinnituskohti ja kruvipeasid. Esiteks on see esteetiline ja teiseks aitab kaasa eluea pikendamisele. Samas võib paljude jaoks oluline olla ka hoone paigalduse aeg, mis Kõivu kasvuhoonete puhul jääb tavaliselt kahe-kolme päeva piiresse.

Hea näide nutikatest lahendustest on aga näiteks automaatsed kastmissüsteemid või katuseaknad, mis reguleerivad end kinni-lahti täiesti ise – selleks pole vaja midagi muud kui õigesse kohta kinnitatud õlisilindrit, kus õli õhutemperatuuri toimel paisub ja kahaneb, hoides akna sobiva õhutuse jaoks pidevalt õiges asendis.

Samas pidi toode tulema laiema üldsuse jaoks mõistliku hinnaga. On firmasid, kes valmistavad küllaltki pisikesi eksklusiivseid kasvuhooneid maksumusega 5000 kuni 10 000 eurot – valmistatud kallitest materjalidest ning viimistletud filigraanselt, on need kahtlemata uhked, kuid enamikule siiski pigem kättesaamatud või ebavajalikud.

Kulude kokkulöömise ja väikese turu-uuringu tegemise järel leidis Kõiv, et 3×4-meetrise põhjaga korraliku kasvuhoone mõistlik hinnaklass jääb umbes 3000 euro kanti. Küllap võib seegi soolasevõitu tunduda, kuid maksumus pole päris laest võetud ja ega soodsamad alternatiivid ju paremad ole.

Näiteks maksab ainuüksi 3×4 m kasvuhoone karastatud klaas, mis õigesse mõõtu lõigatud, 900 eurot. Lisades siia puidu, kinnitusvahendite ja väiksemate osade ning vundamendi maksumuse, ajakulu ja maksud, kasvab kulunumber üsna kiiresti ning paraku, nagu tõdeb Kõiv, polegi kasumimarginaal just ülearu suur.

Ja tegelikult polegi soodsamaid alternatiive just palju – selliseid, mida ikka kasvuhooneks nimetada võiks. Kõiv räägib loo tuttavast, kes ostis ehituspoest umbes tuhande euroga kaarkasvuhoone. Suurt muud polnud häda midagi, kui et see vajus esimese korraliku lumega kokku … Värske ettevõtja aianurgas seisev kasvuhoone on juba ühe talve vastu pidanud. Sellele ei tee mitte midagi ka kõige paksem lumi.

Hea toode müüb end reklaamimatagi

Turundusega pole OÜ Saadus veel jõudnud tegelema hakata. Sellel on kaks peamist põhjust. Esiteks jagub tegemist juba praegugi – suusõnaline reklaam on ju kõige parem – ning mõned kasvuhooned on tellitud ilma mingit reklaami tegemata. Praeguseks on firma teinud kuue kuuga üle 12 000 euro käivet.

Teisalt tundub Kõivule, et enne kiiremat arenemist oleks vaja veel natuke tootearendusega tegeleda. Seni valminud kasvuhoonete juures on ta ikka leidnud üht-teist, mida arendada ja paremaks muuta. Näiteks tema enda kasvuhoone uks on valmistatud täispuidust, uutel on kasutatud aga liimpuitu – raam saab tahes-tahtmata natuke niiskust ja hakkab muidu ajaga viltu kiskuma. “Teen toote enne võimalikult heaks ja siis hakkame reklaamima,” leiab värske ettevõtja.

Praegu toimetab Kõiv veel üksinda, aga tal on kavas peale esimest tegevusaastat vaadata, kuidas äri käima on läinud ning siis natuke pikemad plaanid teha. Juba praegu paistab, et ainult omal jõul pikalt vastu ei pea ning vähemalt paarile töötajale tuleb hakata ka tööandjaks.

Ette vaadates on aga näha, et ainuüksi kasvuhoonete ehitamisega tulevikus siiski vorsti leiva peale ei pruugi tuua ja seepärast peab tegevust laiendama. Näiteks võiks hakata puitmaterjali töötlema ning ehitama teisi väiksemaid rajatisi. Aga eks ettevõtja ongi ju see, kes vajadusel aina midagi uut ette võtab.

Oma otsust kahetsenud ei ole Kõiv kordagi, ehkki aeg äriga alustamiseks ei olnud vahest kõige parem. Eriti just sellise toote jaoks, mõtiskleb ettevõtja tagantjärele. “Rasketel aegadel ei pane ju enamik inimesi parema meelega mitu tuhat eurot kasvuhoone alla, pigem hoitakse sääste igaks juhuks alles,” nendib Kõiv. Aga mis sest enam, nüüd tuleb tegutseda ja hakkama saada.