Ole sa alles esimesi karjäärivalikuid tegev õpilane või juba aastakümneid tööturul tegutsenu, kes soovib midagi uut – neid olulisi samme ja otsuseid ei pea üksi tegema. Millist abi saab karjäärinõustamiselt ja kuidas leida enda jaoks see kõige õigem suund? Sellest ja muust rääkisime töötukassa karjääriteenuste osakonna eksperdi Kristina Orioniga. 

“Karjäärinõu andmise ajalugu on Eestis päris pikk, meile teadaolevalt avati juba esimese Eesti Vabariigi ajal esimene kutsenõuandla,” sõnab Orion. Siis nimetati seda kutsevaliku nõuandvaks teenuseks. Nõukogude Liidu ajal sai teenuse nimeks kutsesuunitlusteenus, kus inimesi testiti ja tulemuste põhjal soovitati erinevaid erialasid ja õppimis- ning töövõimalusi. 

Pärast Eesti taasiseseisvumist olid ajad keerulised ja karjääriteemades oli pikem paus, kuni selle lõpetas 2000. aastal Tööturuamet. Üheksa aastat hiljem võttis töötukassa Tööturuameti ülesanded üle ja nende seas oli ka karjäärinõustamine. 

Infovahendus ja nõustamine

Tänaseks on Töötukassal kaks peamist karjääriteenust: karjääriinfo vahendamine ja karjäärinõustamine ning nende sees on erinevad alategevused. “Näiteks individuaalne nõustamine, kus inimene saab üks ühele vajalikku tuge või juhendamist. Või siis töötoad gruppidele, kus võetakse fookuseks kindel teema, mida koos arutada,” toob Orion välja. 

Karjäärispetsialistiga saab kohtuda karjäärikeskuses, õpilastega saadakse enamasti kokku koolides ning on ka seda, et käiakse töökohtadel, kui tööandja kutsub, aga võimalik on kasutada ka veebiteenuseid – suhelda e-kirja või telefoni teel või saada videonõustamist. 

Nii Tallinnas kui Tartus saab külastada interaktiivseid karjäärikeskusi, kus on digitaalsed eksponaadid, millega end proovile panna ja analüüsida. Keskustes on kohapeal ka karjääriinfo spetsialistid, kes annavad nõu, kust leida infot õppimisvõimaluste kohta, kuidas koostada tööle kandideerimiseks vajalikke dokumente jne. Kui aga inimene vajab põhjalikumat nõustamist, saab ka karjäärinõustaja juurde aja kokku leppida. 

Kuna teenuse vajajaid on palju, siis peab arvestama ikkagi sellega, et vahel tuleb kohtumist karjäärinõustajaga kaks-kolm nädalat oodata. Seetõttu ongi loodud erinevaid digivõimalusi, nagu veebileht Minukarjäär, kus saab vaikselt algust teha ja uurima asuda. 

Nüüd kui inimene on näiteks karjäärispetsialistiga kohtunud, peab ta edasised sammud ise ellu viima, ja see võib võtta mõnevõrra aega. Ühest nõustamiskorrast ei pruugi alati piisata. Sel juhul saab töötukassa nõustajaga edasi suhelda või uuesti karjäärispetsialistiga konsulteerida.

Abikäsi kooliõpilastele

Kui kooliõpilastega tegelesid varem Innove ja Rajaleidja, siis viis aastat tagasi oli Eestis suurem reform, mille tulemusena töötukassa need ülesanded enda kanda võttis ja korraldab nüüd koolides nii individuaalseid nõustamisi kui töötubasid. 

“Suur osa meie tööst on õpilaste aitamine, kes peavad tegema valiku, kas minna gümnaasiumisse või minna ametit õppima – kui seda viimast, siis on järgmine küsimus, millist ametit,” ütleb Orion.

Töötukassa aitab valmistuda ka tööle kandideerimiseks – korraldab simulatsioone, kus saab mängida läbi tööle või kooli kandideerimise vestlust, et veidi harjutada ja esinemisoskust lihvida. “Tegelikult ongi palju neid inimesi, kes soovivad lihtsalt kandideerimisel tuge saada,” märgib Orion. 

Erinevaid digiteenuseid leiab veebilehelt Minukarjäär. Seal saab muu hulgas jälgida olukorda tööturul, aga teha ka erinevaid teste. Silma tasub peal hoida ka Minukarjääri Facebooki lehel, kus kantakse üle karjäärikeskuste üritusi ja saab esitada küsimusi karjäärinõustajatele.