kujutaksid ette, et Eesti ja Soome vaheline liiklus oleks mitte meie enda, vaid hiinlaste kontrolli all? Eesti laevafirma asemel liiguksid sa Helsingisse läbi hiinlaste raha, oskusteabe ja ihurammuga ehitatud tunneli, kus sõidavad hiinlaste toodetud ja seadistatud rongid?
Viie aasta pärast – 24. septembril 2024 – Soome lahe all tunneli avada lubav FinEstBayArea Development teatas hiljuti, et on sõlminud kokkuleppe 15 miljardi euro ulatuses rahastuse saamiseks Hiinast. Ühest küljest võib see tunduda lihtsalt emotsionaalselt harjumatu. Aga milliseid turvariske Hiina suurinvesteering kaasa võib tuua?
Hiina investorite raha = Hiina riigi raha
Esiteks tuleb arvestada, et Hiinas ei ole eraomand puutumatu ja püha, nagu läänelikus kapitalistlikus ühiskonnas. Sealse riigikapitalismi vorm annab palju suurema võimaluse riigi strateegilisi huve ka läbi ettevõtluse edendada.
Teiseks ei ole tunnelifirma poolt väljaöeldud potentsiaalne investor (sõlmitud on koostöölepe, raha veel kuhugi kantud ei ole) Touchstone Capital mitte Briti ettevõte, ehkki nende kontor Londonis võib asuda. Touchstone’i üks olulisi tegevusi on Hiina ambitsioonika välisinvesteeringute projekti “Siiditee” (One Belt One Road) raames 100 miljardi dollari investeerimine mujale maailma.
Eile Tallinnas FinanceEstonia konverentsil esinenud FinEsti juhatuse liige Kustaa Valtonen ütles, et Touchstone’i taga on muuhulgas 15-20 Hiina riigile kuuluvat ühingut, lisaks rahvusvahelistele fondidele (nendest fondidest me hetkel midagi ei tea).
jääme ilma lennujaamast või Tallinna vanalinnast?
Leslie Heino juhtis Postimehes tähelepanu, kuidas endine Sri Lanka president Mahinda Rajapaksa sõlmis Hiina partneritega tehinguid, mille eest hoiatasid kõik eksperdid. Tagajärjena anti 80% Hambantota sadamast võlgade katteks üheksakümne üheksaks aastaks hiinlastele.
“Ka selle 15 miljardi puhul tasub arvestada, et hiinlased teevad seda ainult siis, kui nad saavad väga head garantiid või majanduslikud tingimused, miks seda teha. Laiemalt on nende huvi aidata ehitada üles kaubandusteed, mis oleks Aasia ja Euroopa vahel,” rääkis LHV portfellihaldur Mikk Taras mõned päevad tagasi Aktuaalsele Kaamerale.
jama korral saab laenust omand?
Mille hiinlased Talsinki tunneliprojekti puhul ära võtavad, kui näiteks asi peaks keskkondlike või ühiskondlike takistuste taha toppama? FinEstBayArea projekti puhul kuuluks 30% tunnelist hiinlastele ja 70% rahast tuleks laenuna. Mis juhul aga laenuraha omanduseks ümber vormistatakse, kui tagasimaksega hätta jäädakse? Küsisin eile Kustaa Valtonenilt, kuidas seda kavatsetakse vältida.
“Projekt tuleb korralikult ellu viia. Olla kindel, et oleme graafikus. Kui peaks tekkima probleeme, siis tegeleme nendega väga kiiresti ja veendume, et projekt valmib vastavalt plaanile. Seda esiteks. Teiseks läbi lepinguliste mehhanismide. Nii et meil on näiteks mingid kaitseklauslid Hiina investoritega tehtavates lepingutes,” ütles Valtonen.
Hiinlased ei tahagi mingit garantiid?
Aga vaadates Hiina kui investori seisukohast, kui ma paneks mitu miljardit eurot mingisse projekti, siis kas ma ei tahaks ka mingit tagatist, et see vastu taevast ei lenda?
“Seda küsivad kõik, isegi teie valitsus, ja Touchstone Capital on öelnud, et mingeid garantiisid või tagatisi pole vaja,” ütles Valtonen.
hiigeltöö toob siia hiina tööliste armee?
See on tõenäoline. Näiteks Montenegros sai tee-ehitusprojekt Hiinast 800 miljonit eurot. Sellega tuli muuhulgas kaasa 3600 ehitusmeest.
Toucshtone’i kodulehelt võib muuseas lugeda, et piisava rahavoo tagamiseks nähakse Siiditee projektidel ette Hiina riigi omanduses olevate ettevõtete kaasamine projektide juhtimisel ja ehitustöödel.
Hiina huvi ei pruugi olla raha teenida
Kui lääne investorite peamine, kui mitte ainus huvi, on raha teenida, siis Hiina eesmärk on laiendada oma mõjusfääri.
Bulgaarias võitis suures tee-ehituse projektis Euroopa Liidu hankel hiinlaste pakkumine, mis oli 300 miljonit eurot teistest odavam. Nii suur hinnavahe ei saa tulla ainult sellest, et hiinlastele meeldiks odavalt tööd teha. Euroopa Komisjon uurib praegu, kas tegu oli teadliku alapakkumisega.
Vene omanikud tuumajaamas?
Kui mures me ikkagi Hiina raha pärast olema peaksime? Ja kui palju tasub üldse vaadata raha päritolu? Ameerikas näiteks otsustati käimasoleva kaubandussõja käigus eelmisel aastal keelata Hiinast metroorongide ostmine, ehkki kodumaal neid juba ammu ei toodetagi. See tähendab, et tuleb rongid osta Jaapanist ja maksta nende eest rohkem.
“te kujutaksite ette, et teile ehitataks Vene rahaga tuumajaama?” viskas Kustaa Valtonen neljapäevasel konverentsil paneelarutelus õhku.
Ja juhtis siis tähelepanu, et Soomes see nii on. Hanhikivi 1 peaks praeguste plaanide kohaselt tööd alustama 2028. aastal. Selle tehase keskmeks saab Rosatomi reaktor (nemad tegid ka Tšernobõli tehase).
