Eestil tuleks lähivaates eelarveraha kasutada Ukraina sõjast tingitud erakorraliste vajaduste katteks ja suunata riiklikud toetused eelkõige neile, kes vajavad abistamist kõige rohkem, leiab Eestis korralised majanduspoliitilised konsultatsioonid lõpetanud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).

Visiidi kokkuvõttes nendib IMF, et praegustes ebakindlates oludes peab poliitika suutma kiiresti reageerida. Esmajärjekorras tuleks eelarveraha suunata Ukraina sõjast põhjustatud kuluvajadustele – sõjapõgenike vastuvõtmisega seonduvale ning lahenduste leidmiseks muutunud olukorrale riigi julgeolekus ja energia varustuskindluses.

„Hästi läbi mõeldud kriisiplaanid, sealhulgas võimalikuks maagaasitarnete täielikuks katkemiseks Venemaalt, aitaksid lähiaja eelarvepoliitika prioriteete paika panna,“ märgitakse kokkuvõttes.

Maskubaas on liialt väike ning toetuseid tuleks suunata täpsemalt

Riigi muutuvate kuluvajadustega peab kaasas käima ka tulude pool ehk maksupoliitika, leiab IMF, soovitades Eestil oma maksubaasi laiendada.

„Leian samuti, et on murettekitav, kuidas riigi kulude ja tulude vahe on järjest püsivamalt laiaks kärisenud. Ja et seetõttu on eriti tähtis, et olulisi kulutusi tehakse vastutustundlikul moel ehk teadmisega, mille arvelt need täiendavad kulutused kaetakse,“ kommenteeris IMFiga toimunud arutelude järel Eesti Panga president Madis Müller.

Eestis kasutatud toetusmeetmetele järsu hinnatõusu leevendamiseks andis IMF küll positiivse hinnangu, kuid rõhutas, et taolised toetused tuleks edaspidi suunata eelkõige madalama sissetulekuga leibkondadele. Pikemas vaates on riigi kulutustes ja investeeringutes selgelt uueks prioriteediks kerkinud sõltuvuse vähendamine Venemaalt imporditud energiakandjatest.

Eesti majanduskasv aeglustub IMFi hinnangul tänavu 1,25%-le, inflatsioon jääb keskmiselt kõrgele 16% tasemele. Peamised riskid on seotud sõja võimalike negatiivsete mõjudega, nagu energiakandjate hinnatõusu jätkumine, arvatust suurem pagulaste tulv või tarnekatkestuste püsimine, mis hoiavad inflatsiooni kõrgel.

Kiire hinnatõus, millele annab hoogu ka Eesti tugev sisenõudlus, võib tekitada hindade ja palgakasvu spiraali. See on omakorda oht Eesti eksporditööstuse konkurentsivõimele. Tähelepanelikult tuleb jälgida ka seda, mis toimub kinnisvaraturul.