Aasta lõpp toob tihtilugu enesega kaasa tagasivaate eelnevasse aastasse, ning ennustused tulevaks uueks aastaks. Traditsioonidele truuks jäädes, panid ka personaliettevõtte Manpower Eesti töötajad ühiselt kirja kümme tööturu prognoosi algavaks aastaks. 

1. Suurenevad ebakõlad töötajate ja tööandjate vahel

Tõenäoliselt vajandus võtab tuntavalt tuure maha, iduvaimustus tõmbub tagasi, ning fookusesse tuleb taas kasumi teenimine (või kahjumi minimeerimine), kus ettevõtjad püüavad naasta buumieelsesse normaalsusesse. Sellega ei taha kaasa tulla paljud palgatöötajad, kes ei ole valmis leppima, et hinnad ja laenuintressid tõusevad, aga palk mitte.

Üldiselt elatakse üle oma võimete, ning hinnatõus saabub paljudele ootamatult, sest paljud inimesed, eriti noored, on harjunud, et elu läheb iga aastaga aina paremaks. See võib aga suurendada ebakõlasid töötajate ja tööandja vahel.

2. Tööaja tähendus ja sisu muutuvad

Samal ajal kui graafikuga töötegijate osas tehtud Euroopa kohtuotsus kütab kirgi ja Eesti tööandjad peavad leidma töö- ja puhkeaja reeglite täitmiseks sadu uusi töötajaid, hakkab nendes valdkondades, kus graafikuid pole ja füüsiline kellaajaline kohalolek mängib väiksemat rolli. See tähendab, et tööaja tähendus hakkab muutuma.

Leidub sektoreid, kus tööandjaid ega töötajaid ei huvita, kas täistööaeg on 30, 40 või 50 tundi nädalas, sest kokku lepitakse töö sisus ning oodatavates tulemustes. See võimaldab eriti võimekatel inimestel töötada kasvõi kahel täiskohaga tööl korraga või teha valik neljapäevase töönädala kasuks. Samas ei tähenda see, et 40-päevase töönädala peaks prügikasti viskama, sest küllaga leidub ka tööandjaid, kelle jaoks on tähtis, et inimene on vajadusel alati käepärast ja töötajaid, kes hindavad stabiilsust. Oluline on leida organisatsiooni ja töötaja jaoks sobivaim lahendus, mitte hakata hoogtöö korras olemasolevat lammutama.

3. Tehisintellekt ja inimene otsivad tasakaalupunkti

Kindlasti kasutatakse 2024. aastal AI lahendusi ja seda erinevates valdkondades. Näitels nii kandideerimisel kui värbamisprotsessis, sest see aitab säästa aega. Inimest masin siiski veel asendada ei suuda, mistap otsitakse tasakaalupunkti, et maksimeerida tehisintellekti positiivseid omadusi ning inimeste kogemust ja tugevusi. Tasakaalu otsitakse ka andmete kaitsmise küsimuses, sest delikaatsete andmete usaldamine AI-le võib lõppeda katastroofiga. Selleni, et masin otsustaks, kes töö saab ja kes mitte, aastal 2024 Eestis veel ei jõuta.

4. Nii töötajad kui tööandjad otsivad stabiilsust

Ebastabiilne majandusolukord ja üha teravnev tööjõupuuduse ja samaaegne tööpuuduse konflikt on pannud paljusid inimesi hindama stabiilsust. 2024. aastal toimub ilmselt liikumisi vähem, sest töötajad ei kipu heast kohast ära liikuma. Tööandjad oskavad häid töötajaid hinnata, ega lase neid kergekäeliselt minema.

Kuna töökoha olemasolu muutub senisest tähtsamaks, siis ei mõtle ega vaagi kandideerijad tööd otsides eri variantide vahel enam nii pikalt kui varem. See puudutab ka värbajaid, kel tuleb tegutseda kiirelt, vastasel juhul on sobiv kandidaat otsuse tegemise hetkeks juba kellegi teisega käed löönud. 

5. Vähem tööalast formaalsust

Reglementeeritud sisekorrad, erinevad eeskirjad, rikkumiste puhul koostatud ametlikud käskkirjad ja kindla plaani järgi läbiviidud arenguvestlused on jäämas üksikute suurte rahvusvaheliste kontsernide pärusmaaks. Nii tööandjad kui töötajad on mõistnud, et mitteformaalsed ja suulisel kokkuleppel põhinevad head suhted aitavad enamasti saavutada paremaid tulemusi kui kõigi detailide juriidilises keeles kirja panemine.

Tõenäoliselt hakkab jää tasapisi murenema ka suhtluses erinevate kontrolliorganitega. Loodetavasti keskendutakse tuleval aastal juriidiliste linnukeste asemel päriselt tööohutusele ning kellelegi ei kirjutata välja karistavat haldusakti, kui mõni ettenähtud dokument on jäänud vormistamata, aga praktikas kõik töötab. Vähem formaalsust võiks tagada tõhusama töökorralduse nii era- kui riigisektoris.

6. Töö leidmine muutub keerulisemaks

2023. aastal alanud koondamiste laine jätkub ka 2024. aastal. Osad ettevõtted lahkuvad turult, teised struktureerivad oma tegevust ümber. Töökohti tuleb küll ka juurde, aga töötuks jäänud inimesed ei pruugi vastata nende eeldustele – oskustöö kogemus, elektroonika ja/või infotehnoloogia tundmine, inglise keele hea valdamine. Lihttöötajaid on tarvis aina vähem, selle töö teevad ära masinad, seega tuleb pidevalt midagi juurde ja ümber õppida.

Kuna põhjamaade majandusseis pole kiita, tuleb ka sealt eestlasi kodumaa tööturule tagasi. Noortel, alles alustavatelt tööinimestel, on selle võrra keerulisem ja kõrghariduse olemasolu muutub taas tähtsamaks. Uuendusmeelsemad tööandjad püüavad töötajaid ise koolitada ja õppima saata, sest paraku pole olemasolevate koondamine ja uute otsimine kuigi jätkusuutlik – otsitud omaduste ja oskuste kombinatsioone ei ole tööturult võtta.

7. Ebaühtlus süveneb

Töökohtade hulk ja kõrgema palga teenimise võimalused suurtes linnades kasvavad ja väikekohtades kahanevad. Koondamised puudutavad sageli väiksemaid asulaid, uusi töökohti tekib juurde suurtes. Tööpuudus kasvab ja tööjõupuudus kasvab samuti, aga need protsessid ei toimu samas kohas. Jätkub inimeste liikumine sinna, kus tööd ja raha on rohkem.

Regionaalpoliitika huvides peaks riik tagama, et töötajate transport ja majutus poleks ühelgi puhul erisoodustusega maksustatud. Samuti võiks näidata riik jätkuvalt ise eeskuju ja julgustada nii töötajaid kui tööandjaid kaugtöö võimalusi kasutama.

8. Rohelisus on hinnas

2024. aastal püüavad paljud tööandjad olla rohelised. Keskkonnasõbralike valikute tegemine on igati kiiduväärt, ning ideaalis võiks iga ametiposti sisse olla kirjutatud jätkusuutlikkuse mõte, et see teema ei jääks vaid juhtkonna või üksikute positsioonide pärusmaaks. Kuna jätkusuutlikkus, rohelisus ja kokkuhoid on trendikad, peetakse oluliseks ka tööandja valimisel.

9. Töötajate vaimne tervis on tööandja laual

Hinnatõusu taustal peavad paljud raha teenimiseks rohkem tegema, mis võib rikkuda tasakaalu eraelu ja töö vahel. See kõik tekitab pingeid ja võivad mõjutada töötajate vaimset tervist. Kuna töötajate vaimne tervis on üha olulisem ka tööandjatele, panustatakse tõenäoliselt rohkem nii töötajate füüsilisse kui vaimsesse tervisesse, pakkudes muuhulgas psühholoogi, terapeudi ja arengutreenerite teenuseid.

10. Kokkuhoiukohtade otsimine toetab kaugtööd

Elukalliduse tõus ja sellega seotud vajadus püksirihma koomale tõmmata, soosib väiksematele kontoripindadele kolimist ja kaugtöö tegemist. Kui pärast koroonapandeemiat on inimesed hakanud rohkem taas kontoris käima ja kontoritöö eelistest lugu pidama, siis algav aasta toob enesega taas kaasa kaugtöö eelistamise, sest see aitab vähendada kulusid.