Kui veel paar kuud tagasi võinuks turgudel näha veel kehva tulemust näitavaid võlakirjaturge, siis nüüd tõotab lõppev aasta tähendada positiivseid uudiseid ka konservatiivsemate investorite jaoks. Millised märksõnad jäävad iseloomustama 2023. aastat ja missugused trendid tõotavad jätkuda ka uuel aastaringil, räägib Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose.
Positiivne aasta nii aktsia- kui võlakirjainvestori jaoks
Kui aastalõpp just suuri raputusi ei too, võiks 2023. aastat pidada turgudel võrdlemisi heade tulemustega aastaks. Kui veel mõni aeg tagasi võinuks seda öelda vaid aktsiaturgude kohta, siis alates novembri algusest on positiivsed uudised toetanud ka võlakirjaturge ning toonud kaasa loodetud kosumise ja taastumise. “Tänaseks on nii konservatiivne kui ka aktsiainvestor aasta kokkuvõttes päris heas seisus ja jääb üle ainult loota, et nii ka jääb,” sõnas Kose.
Lõppev aastaring algas aga kartusega, et USA majandus liigub paratamatu languse suunas. Sellele hirmule andis aluse Föderaalreservi võitlus kõrge inflatsiooniga, mis tõi läbi aegade ühe kiireima ja agressiivseima intresside kergitamise.
“Kui ajalooliselt on Föderaalreservi intresside tõstmistsüklile pea alati järgnenud USAs majanduslangus, siis kolmanda kvartali 5,2% majanduse kasv tõendab, et vähemalt praegu on asi langusest veel kaugel. Kuigi on veel vara hõisata, siis tänaseks on tekkinud usk ja lootus, et Föderaalreserv suudab välja võluda kübaratriki ja USA majandus läbida nö pehme maandumise.”
Kõrgeks kruvitud intresside osas on tänaseks antud signaale, mille kohaselt võiks uuel aastaringil ees seista kauaoodatud keskpankade intressilangetused – näiteks ennustatavad turud, et USAs toimub neli ja Euroopas koguni viis langetust. Just kasvav intresside langetamise ootus oli üks põhiline põhjus, miks võlakirjaturud novembris ootamatult ülespoole pöördusid. “Võib eeldada, et võlakirjaturgudel on viimaks ees ootamas paremad ajad ning nende eest on võimalik teenida märkimisväärset tootlust,” ütles varahaldur.
Kõrged intressid pole USAs mõjule pääsenud
Kuid miks ei pruugi USA majandus seekord käituda nii nagu ajalooliselt tavaks ehk kõrgete intresside järel langusse söösta? Kose sõnul võib siin näha erinevaid üksteist mõjutavaid põhjuseid, miks kõrged intressid sedavõrd suurel määral mõjule pole pääsenud. “Paljudel eraisikutel on eelnenud nullintresside perioodil õnnestunud eluasemelaenud fikseerida väga madala intressiga – vaid 11% USA eluasemelaenudest on ujuva intressiga,” tõi ta välja.
Madalate intresside perioodi oskasid targasti ära kasutada ka ettevõtted, kes emiteerisid võlakirju pikemaks perioodiks. “Ettevõtted on intressikulusid väga hästi majandanud.” Samas on mõju avaldanud ka võrdlemisi madal laenukoormus, mis võimaldab kõrgenenud laenukulusid paremini hallata.
Endiselt mõjutab USA majanduse käekäiku ka koroonapandeemia järellainetus – nimelt olid eraisikutele jagatavad toetusmeetmed väga helded ning akumuleerunud säästud on võimaldanud tarbimisele vajalikku tuge pakkuda.
“Nii Eestis, mujal Euroopas kui ka USAs on ühiseks murekohaks tööjõupuudus. Kuna ettevõtted ei soovi spetsialiste koondada põhjusel, et hiljem pole sama väärtuslikke inimesi kuskilt võtta, hoitakse töötajaid heade aegade ootuses siiski paigal. Seetõttu on ka tööpuudus püsinud võrdlemisi madal,” rääkis Kose.
Küll aga mahtus aastasse ka finantskriisi eelhoiatus, kui kevadel teatasid pankrotist mitmed USA regionaalpangad. Peamisteks põhjusteks peab ekspert kõrgeid intresse ja väikepankade leebemaid regulatsioone. “Järellainetus jõudis ka Euroopasse mõjutades omakorda ka Credit Suisse panka, mis tänaseks on oma eksistentsi lõpetanud. Tänu USA keskpanga meetmetele suudeti olukorra laiem eskaleerumine USA finantssektoris siiski ära hoida.”
Kas AI võidukäik jätkub?
Lõppevat aastat jääb iseloomustama ka tehnoloogiavaimustus, mis on omakorda andnud tõuke ka finantsturgudele – seda tõestavad USA kõige edukamate tehnoloogiaettevõtete aktsiate suur ralli. Kaheksat kõige kuumemat ja edukamat tehnoloogiaaktsiat (Alphabet, Amazon, Apple, Meta, Microsoft, Netflix, Nvidia ja Tesla) järgiv võrdsete osakaaludega indeks (nn Elite Eight) on aasta algusest kerkinud 73% (seisuga 15. detsember). Edust annab kinnitust ka S&P 500 börsiindeks, mille turukapitalisatsioonist moodustavad need kaheksa ettevõtet koguni 28%.
“Optimismiks annab kindlasti põhjust tehisintellekti ehk AI tulek, mis teatud ettevõtete, eesotsas graafikakaarte tootva Nvidia käivet on kõvasti tõstnud. “Täna on veel vara öelda, milline mõju tehisintellektil majandusele ja aktsiaturgudele on, kuid juba on seda olukorda võrreldud näiteks internetimulliga. On väga võimalik, et just AI aitab tõsta majanduste tootlikkust ning lahti rabeleda nii USA kui ka teiste arenenud riikide majanduse stagneerumisest,” kommenteeris ekspert.
Lisaks tehisintellektile tuleb uuel aastal hoida silma peal ka teistel majandust mõjutavatel teguritel nagu Hiina majanduse väljavaade ja geopoliitiline olukord, mida on raske ette ennustada. Kalle Kose sõnul sõltub palju just keskpankadest, kes intresside dünaamikat kujundavad.
“Kui USA suudab majanduse raske maandumise ära hoida, annab see aktsiaturgudele hea võimaluse tõusu jätkata. Kui seda ei juhtu, rakendub vastupidine stsenaarium. Peamine küsimus on aga selles, kui mõõdukaks või lühiajaliseks potentsiaalne majanduslangus jääb. Kui näeme vaid paari kvartali jooksul mõõdukalt negatiivseid kasvunumbreid, ei ole põhjust oodata pikka aega vältavat karuturgu. Pigem näevad investorid sel juhul juba eesootavat uut kasvutsüklit ning atraktiivsete ostukohtade ootajatele ei pruugi loodetud soodusmüük kauaks kestma jääda ,” sõnas varahaldur.
Just tehnoloogiasektori võidukäik on tekitanud paljudes investorites huvi mööda kihutavale rongile hüpata. “Seetõttu saab AI olema oluline märksõna ka 2024. aasta finantsturgudel. Siiski tuleb meeles pidada, et turgudel on komme üle reageerida ning latt tõsteti lõppeval aasta väga kõrgele – teisisõnu, suured ootused on juba hinnatasemetes kajastumas. AI vaimustuse püsimiseks ning tehnoloogiaaktsiate jätkuva juhtrolli õigustamiseks peaksid investorid saama täiendavat kindlust, et ulatuslike arenduskulude järgselt on tehisintellekt peagi ka ettevõtete kasumireale oodatud lisa toomas.”
