Olukord, kus sa ei saa enda lapsega suhelda, võib sulle põhjustada tõsist moraalset kahju, seega on sul õigus selle eest ka hüvitist taotleda, selgitab Lextali partner vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.
Ikka tuleb ette juhtumeid, kus lapsevanemad ei saa pärast lahutust kokkuleppele, kui tihti ja kui kaua lahus elav vanem lapsega suhelda saab. Tihti lõppevad sellised vaidlused kohtulahendiga, milles kohus määrab, kui kaua ja millal lahus olev vanem võib lapsega suhelda, nendib Luik oma blogis.
“Aga ka kohtulahendist ei pruugi abi olla ning asja ei pruugi parandada ka kohtutäitur – või sunniraha, mille kohtutäitur lapsega koos elavale vanemale määrab. Lapsega koos elav vanem võib peituda vabanduse taha, et laps ei taha suhelda, või siis hoiab lihtsalt kohtulahendi täitmisest kõrvale,” märgib vandeadvokaat.
Kui lapsega suhtlemist reguleerivat kohtulahendit on rikutud, on lahendusena ette kohtulik lepitusmenetlus, kuid sellestki pole advokadi sõnul sageli kasu. Lapsega elavat vanemat saab isegi kriminaalkorras karistada, aga seegi ei pruugi viia resultaadini ehk siis olukorrani, kus lapsest lahus elav vanem lapsega suhelda saaks.
Värskes riigikohtu koostatud mittevaralise kahju hüvitamise analüüsis tuuakse aga Luige sõnul esile kaks kohtulahendit, kus leiti, et Eesti rii peab lapse isale maksma 5000 eurot moraalse kahju põhjustamise eest seoses sellega, et riik pole siiani loonud tõhusat süsteemi, kuidas tagada see, et lapsevanematele lapsega suhtlemiseks kehtestatud korda ka täidetaks.
Seega, kui oled samasuguses olukorras – kohtulahend lapsega suhtlemiseks on olemas, lepitusmenetlus läbitud ning kohtutäitur kaasatud, aga lapsega suhelda ikka ei saa – siis võib sul samuti olla õigus nõuda riigilt moraalse kahju hüvitist, nendib vandeadvokaat.
