Eesti inimesed on keeduvorsti usku ega kipu niisama naljalt oma tarbimisharjumusi muutma – nii võib järeldada statistikaameti värskelt ilmunud andmetest.
2018. aastal toodeti Eestis vorsttoodetest kõige rohkem keeduvorste ja viinereid, mis kokku moodustasid peaaegu kaks kolmandikku kogutoodangust (keeduvorstid 31 protsenti ja viinerid 29 protsenti). Suitsuvorstidest müüdi enim poolsuitsuvorste ning neljandat kohta müügimahutabelis hoiavad kindlalt enda käes sardellid (9 protsenti), vahendab Statistikablogi.
Teistest väiksema osatähtsuga vorsttoodetest ei saa mainimata jätta verivorsti (4 protsenti kogutoodangust), mis annab kinnitust, et traditsiooniline pühaderoog on jätkuvalt eestlaste hulgas populaarne.
Vorstitoodang mõõdukas languses
Esialgsed andmed näitavad, et eelmisel aastal moodustasid kogu lihatööstuse toodangu müügitulust 25% vorsttooted.
Viimase 18 aasta jooksul on aga vorsttoodete tootmiskogus pigem langenud, kõige märkimisväärsemalt aastatel 2007 ja 2008, vahetult enne majandust haaranud kriisiperioodi. Seejärel võib täheldada väikest tõusu ning alates 2015. aastast on taas märgata mõningast alanemist kõikides tootesortimentides.
Ekspordi liidrid: viinerid ja täissuitsuvorstid
Eesti vorstitootjad eksportisid 2018. aastal kokku 12 protsenti vorstitoodetest, suurima osatähtsusega toodetest veeti meilt välja 25 protsenti toodetud viineritest.
Teine suurem ekspordiartikkel oli täissuitsuvorst (18 protsenti toodetud toodangust), lisaks eksporditi 12 protsenti sardellide ja 8 protsenti keeduvorstide toodangust. Ülejäänud toodetud vorstitoodetest jäi suuremal määral koduvabariiki, nende väljavedu jäi mõne protsendi piiridesse.
Esialgsed andmed näitavad, et vorsttooted moodustasid möödunud aastal kogu lihatööstuse toodangu müügitulust 25 protsenti.
Eesti on Euroopas tubli tegija
Euroopas on ülekaalukalt suurim vorstitootja Saksamaa. Teisel kohal on mõnevõrra üllatuslikult Poola. Eesti väiksust arvestades oleme eel-eelviimasel kohal, kuid võttes aluseks tootmist ühe inimese kohta, siis hoopis esimesed (21,9 kg).
Eestile järgneb selles edetabelis Sloveenia (21,8 kg) ning kolmandal kohal on Tšehhi (20,2 kg). Saksamaal kui suurimal vorstitootjal Euroopas on vastav näitaja 17,8 kg.
Esimese Eesti Vabariigi ajal Riigi Statistika Keskbüroo väljaantud kogumikest ja teistest selle aja tööstuse kohta avaldatud materjalidest selgub, et Eestis algas tööstuslik vorstitootmine suuremate vorstivabrikute (20 ja rohkem töötajat) rajamisega erinevatesse piirkondadesse 1920.–1930. aastatel.
Põnevat äratundmisrõõmu pakub 1937. aasta Tallinna Eksporttapamaja Vorstitööstuse reklaamvoldik, kus vorstitööstuse saadustena tuuakse esile mitmeid praegugi tuttavaid tooteid: teevorst, maksavorst, Moskva suitsuvorst, verivorst jne. Rõõm on tõdeda, et ajalooline järjepidevus on säilinud.
