Pikk aeg stabiilset ja üldises kasvujoones olnud elu on muutnud inimesed oma keskkonda niivõrd usaldavaks, et kriisideks või eriolukordadeks on valmisolek kehv. Olgugi, et meid hakkas kibutama haigusepideemia juba 2019. aasta kevadel, siis nii 2020. ja 2021. aastal tehtud uuringutest selgub, et kuigi palju pole me valmidust ikkagi tõstnud.
Eesti asub geograafiliselt kohas, kus meid ei kibuta kuigi palju looduskatastroofe ning meie majanduslik seis ning kasv on olnud iseseisvana väga tubli ja kiire. Oleme majandpidamistega toimetule mõttes sammu pidanud suurte Euroopa riikidega ning selle üle saab uhke olla. Aga haigused, tormid, elektrikatkestused või praegune poliitiline ohuolukord ei ole isegi meie jaoks möödapääsmatu.
2021. aastal tehtud päästeameti korraldatud uuring näitas, et kuigi Eesti elanike teadmised hädaolukordade osas on vähehaaval paranenud, kuid inimeste varustatuse tase iseseisvaks toimetulekuks ei ole sugugi kiita.
Kõige parem on valmidus kohtades, kus loodus teeb pahandust
Päästeameti uuring näitas, et kõige paremini on kriisideks valmistunud Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud. Nendes piirkondades võimutsevad mitmel korral aastas tormid, mis viivad ära elektri ja tekitavad ka muud pahandust.
“Sellegipoolest peab tõdema, et ka nendes piirkondades ei ole valmisolek sugugi piisav ning seda kirjeldav protsentuaalne vahe teiste piirkondadega ei ole just rabav. Riskirühma kuuluvad linnaelanikud ning ennekõike kortermajades elavad inimesed. Lisaks on kehvem valmisolek muukeelsetel ning 65-aastastel ja vanematel Eesti elanikel,” seisis päästeameti pressiteates.
Ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala rääkis, et elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuringust selgus positiivne asjaolu: 2019. aastast on inimeste arvamus hädaolukordade tekke võimalikkusest tõusnud, küll vaid 5 protsenti.
„Peab aga meeles pidama, et kriisi korral võib abi jõuda inimesteni hiljem kui nad seda eeldavad ning seega on tähtis, et igaüks mõtleks enda ja oma pere jaoks läbi, kuidas saada hakkama siis, kui elutähtsad teenused peaksid katkema,“ sõnab Virkala. Sellegipoolest on pea kahekordistunud hoiatuste ja käitumisjuhiste järgijate osakaal – 2020. aastal pidas neid tähtsaks 23% vastanutest ning 2021. aasta lõpuga 41%.
“Varu enne maru”
Päästeameti meediakampaania „Varu enne maru“ tekitas Eesti elanike seas muret, mis on ka arusaadav. Päästeameti eesmärk oli sellega tõsta inimeste teadlikkust ja oskusi tegutsemisel just loodustekkeliste hädaolukordade puhul. Täna me räägiks varumisest juba palju tõsisemas kontekstis.
Küsimusi tekitab, kui palju peaks keegi endale vajalikke asju varuma ja kui pikaks ajaks peaks nendest varudest jätkuma? Lisaks – mida teha oma kuivainetega, kui puudub vesi ja elekter?
„Lisaks sellele, et tuleb läbi mõelda alternatiivsed sidevahendid ja valgusallikad, peab muretsema matka-priimuse või gaasigrilli, et varutud toiduaineid ka valmistada saaks. Ükski inimene ei saa hakkama ka veeta, mistõttu peaks vee varumisel lähtuma teadmisest, et inimene vajab kolm liitrit vett päevas (kaks liitrit joomiseks ning kolmas toiduvalmistamiseks) ehk 21 liitrit nädalas,” seisis pressiteates.
Täna võiks kõik inimesed mõelda läbi, mis on nende jaoks olulised esemed kodus ning ilma milleta hakkama ei saaks. Kõiki aitaks nimekirja koostamine olulistest eluks vajalikest toodetest ja esemetest. Juba olemasolev kraam tuleks üle kontrollida, et taskulambid või gaasigrillid oleks töökorras ja toiduvarud poleks aegunud.
Nimekiri esemetest, mida peaks varuma, leiab SIIT.
