Eestis kehtib vanemahüvitise arvutamisel süsteem, et riik lahutab sünnikuust 9 kuud maha ja sellele eelnenud 12 kuu tulude järgi makstakse sulle vanemahüvitist.
Mis aga paljudele teadmata on: kui lahkud töökohalt, kus maksti palka kuu lõpus ja lähed töökohale, kus makstakse palka kuu alguses, siis jääb üks kuu arvestusest lihtsalt välja ja nii tuleb ka makstav hüvitis väiksem.
“Päris püsiva mõjuga tüng on see, et sotsiaalmaksu laekumist arvestatakse töötasu ülekandmise kuupäeva järgi,” kirjeldas lugeja olukorda Rahageeniusele. “Ehk kui naine on vanemahüvitise arvestuse ajal töötanud ühes kohas, kus palka makstakse kuu lõpus ja läinud tööle teise kohta, kus makstakse järgneva kuu alguses, jääb üks kuu arvestusest välja.”
“Sotsiaalkindlustusamet ütleb, et administratiivne lihtsus kaalub üles eraisiku huvid. Et jah, nad teavad, et inimene töötas 12 kuud, mitte 11 kuud, aga nii on,” väitis lugeja.
Õiguskantsler kommenteerib
Küsisime kommentaari ka sotsiaalkindlustusametist, kust edastati meile hiljutine õiguskantsleri arvamus. Nimelt oli kodanik justnimelt täpselt sama teemaga seoses õiguskantsleri poole pöördunud.
“Palusite kontrollida, kas perehüvitiste seadusega kehtestatud vanemahüvitise arvutamise kord vastab vanemahüvitise eesmärgile – tagada vanemale asendussissetulek. Selgitasite, et
vahetasite töökohta just vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks oleval perioodil. Teie eelmisel töökohal maksti töötasu välja kuu lõpus, kuid uuel töökohal kuu alguses. See võib kaasa tuua olukorra, et vanemahüvitise suuruse arvutamisel jääb ühe kuu töötasu arvestusest välja,” alustas õiguskantsler Ülle Madise.
Madise vastas, et põhiseaduse järgi ei ole vanemahüvitise maksmine riigi kohustus, vaid vabatahtlikult kehtestatud soodustus. “See tähendab, et Riigikogul on vanemahüvitise maksmise tingimuste määramisel avarotsustusõigus. Riigikogul on õigus soodustuste kehtestamisel arvestada ka seda, kui suur on ühe või teise tingimuse täitmise kontrollimisega kaasnev halduskoormus,” selgitas ta.
Õiguskantsler lisas, et hüvitise suuruse arvutamisel võetakse aluseks laekunud sotsiaalmaks, mille kohta kannab andmed sotsiaalkaitse infosüsteemi maksu- ja tolliamet, nii ei pea sotsiaalkindlustusamet ise lisaandmeid koguma ega kontrollima.
“Riigikohus on mitmes oma lahendis leidnud, et kassapõhise arvestuse korral on riigil võimalik hüvitise suurus kindlaks määrata hõlpsamini kui tekkepõhise arvestuse korral, kui arvesse võetaks tulu teenimise aega,” sõnas Madise. “Kassapõhine arvestus ja sellega kaasnev süsteemi haldamise lihtsus ning hüvitise suuruse arvutamise väiksemad halduskulud on eesmärgid, millega võib teatud määrani õigustada süsteemist tulenevat ebavõrdsust vanemahüvitise maksmisel.”
